Öösel sai emme üsna vähe magada, kuna Kasparil oli eriti söögiga mängimise tuju. Kell 3 käisin teda lausa 3 korda kaalumas, enne kui kõht ja ports täis! Ja nii läks söömisele üle tunni aja. Ja siis ärkas juba Liisa. Kella 6 paiku läks ka pikalt selle söömisega. Hommikul tahtsid juba koos süüa.
Hommikul käis arst. Kaspari söömise kohta arvas, et vaatame peale homset. Üldse on kõik praegu ootel selle homse silmaarsti pärast. Et kas tuleb op või mitte. Ja kui tuleb, siis kuidas Kaspar taastub. Kui Kaspar on reedel meie juures, siis tehakse vaktsiinid. Ja veel on kavas puusade uuring kunagi, Kasparile kõhu ultraheli ja mõlemale kõrvakuulmise uuring. Liisale oli üleval intensiivis südame ultraheli tehtud, aga mulle pole keegi rääkinud. Ilmselt siis oli seis sama.
Varsti tuldigi Kasparit ultrahelisse kutsuma. Tehti ajust ja kõhust, aga ultraheli arst ei rääkinud sõnagi, mis ta nägi.
Küsisin arstilt õueluba ka. Ausalt öeldes ma poleks ise selle peale tulnudki, et siin lastega õue minna. Aga üks õde hakkas küsima, et kas me oleme käinud. Et peaks ikka enne harjutama, enne kui koju minek on. Ja arst lubas küll tingimusel, et ma kaubanduskeskusesse nendega ei lähe:) Et ta on seal emasid kohanud küll. Lubasin, et ei lähe. Ma ei julge nendega niipea vist sellisesse rahvarohkesse kohta minna. Alt saab vankri võtta (mõtlesingi, miks seal nii palju vankreid kogu aeg on), esialgu mahuvad nad kahekesi ühte ära. Kuna ilm oli ilus, siis lõunapaiku toppisingi kõigepealt ennast riidesse ja siis lapsed. Tekid veel igaks juhuks kaasa ja minek. Alla jõudes oli mul juba nahk soe:) Valisime siis ühe ilusa punase vankri ja mahtusid küll ühte. Ja läksimegi õue! Esimest korda jalutama! Ilm oli tõesti väga ilus ja väga soe. Väga kauaks ei julenud esimest korda jääda, u 20 minutit jalutasime siin läheduses ja lastehaigla taga. Lapsed magasid kogu riietamise aja, vankrisõidu aja ja pärast toas veel edasi.
Liisa söömised: 70, 112, 80, 78 58, 40, 30.
Kaspari söömised: 50, 50, 16, 36, 50, 34.
Liisa kaalus täna 2540 (+38) ja Kaspar 2484 (-6) g. Pikkuseid käisime ka mõõtmas: Liisa 47 ja Kaspar 44 cm. Kuna eelmisel nädalal ei mõõdetud, siis kahe nädalaga on Liisa kasvanud 4 cm ja Kaspar 1 cm.
Varsti tuldigi Kasparit ultrahelisse kutsuma. Tehti ajust ja kõhust, aga ultraheli arst ei rääkinud sõnagi, mis ta nägi.
Küsisin arstilt õueluba ka. Ausalt öeldes ma poleks ise selle peale tulnudki, et siin lastega õue minna. Aga üks õde hakkas küsima, et kas me oleme käinud. Et peaks ikka enne harjutama, enne kui koju minek on. Ja arst lubas küll tingimusel, et ma kaubanduskeskusesse nendega ei lähe:) Et ta on seal emasid kohanud küll. Lubasin, et ei lähe. Ma ei julge nendega niipea vist sellisesse rahvarohkesse kohta minna. Alt saab vankri võtta (mõtlesingi, miks seal nii palju vankreid kogu aeg on), esialgu mahuvad nad kahekesi ühte ära. Kuna ilm oli ilus, siis lõunapaiku toppisingi kõigepealt ennast riidesse ja siis lapsed. Tekid veel igaks juhuks kaasa ja minek. Alla jõudes oli mul juba nahk soe:) Valisime siis ühe ilusa punase vankri ja mahtusid küll ühte. Ja läksimegi õue! Esimest korda jalutama! Ilm oli tõesti väga ilus ja väga soe. Väga kauaks ei julenud esimest korda jääda, u 20 minutit jalutasime siin läheduses ja lastehaigla taga. Lapsed magasid kogu riietamise aja, vankrisõidu aja ja pärast toas veel edasi.
Kaspari söömised: 50, 50, 16, 36, 50, 34.
Liisa kaalus täna 2540 (+38) ja Kaspar 2484 (-6) g. Pikkuseid käisime ka mõõtmas: Liisa 47 ja Kaspar 44 cm. Kuna eelmisel nädalal ei mõõdetud, siis kahe nädalaga on Liisa kasvanud 4 cm ja Kaspar 1 cm.
2 kommentaari:
Loen huviga sinu blogi. Kogu hingest kaasa elanud sulle ja lastele. See on nii tore, et õue jalutama saite. Ma soovin teile kogu hingest ainult head ja kiiret kosumist, et kodu tee peagi ette saaks võtta.
Olen ise ka kohe ühe kuu vanuseks saavate kaksikute ema.
Tublid olete, õnne esimese väljaskäigu puhul.
Postita kommentaar