I´m dreaming of a white christmas...

Nujah, tegelt tahtsin eputada ja siia üles panna mõned käsitöö-alased pildid, et tõestada, et ma päris niisama kodus ei istu, aga blogger ütleb, et "We´re sorry, but we were unable to complete your request." No tore-tore! Kas tal on lihtsalt paha tuju, juhtmed vihmast ja tormist krussid või on asi selles beta-versioonile üleminekus? Mõni teine kord siis ehk...

Kuna pilte ei saa näidata, teatan lihtsalt, et Karl sai kõik süstid kätte ja nii saame me peale suuri juubelipidustusi Saaremaale talvituma jääda. Tagasi Tartumail võib meid kohata jälle uuel aastal. Natuke vara küll (eriti tänast ilma arvestades), aga soovin kõigile ilusat jõuluaega ja kaunist aastavahetust! Ehk ikka antakse valgeid jõule!

Veel üks magamata öö

Karl hakkas juba nohust paranema ja kõrvapõletik ka peaaegu ravitud, kui öö vastu laupäeva ja terve laupäeva ta ainult nuttis. Lohutamatult, süüa ei tahtnud, magama ei jäänud muidu kui süles, sülest maha ei saanud üldse panna. Esmakordsed lapsevanemad nagu oleme, käisime siis lastehaigal vastuvõtus, kus mingi noor vene aktsendiga meesresident pani diagnoosiks rahutu imik ja saatis sama targalt koju tagasi:) Ja lisaks tegi veel perearsti diagnoosi ja nõuanded maha ning toonitas, et ma ei annaks oma lapsele ilma vajaduseta antibiootikume, mis siis, et perearst need välja kirjutas! Ühesõnaga- arstid räägivad erinevat juttu, keda ma siis uskuma peaksin? Õhtuks õnneks läks Karlil tuju paremaks ja järgmisel päeval oli kõik korras, nagu oleks laps äravahetatud. Tagantjärgi raamatute ja arsti abiga oleme diagnoosiks pannud allergia, ilmselt mandariinide vastu. Oi kui kurvad on jõulud ilma mandariinide söömiseta:( Juba eelmisel aastal pidin raseduse tõttu nende söömist piirama, aga päris ilma? Eks ma tasapisi proovin mõne, äkki on ikka millestki muust.

Klassikast

"Inimestel pole enam aega midagi tundma õppida. Nad ostavad kõiki asju valmis kujul kaupmeeste käest. Ja kuna ei ole kaupmehi, kes sõpru müüksid, siis polegi inimestel enam sõpru."

Antoine De Saint-Exupery "Väike prints"

Loen seda raamatut praegu Karlile, tema küll vaatab rohkem pilte (teate pilti elevandist mao kõhus?), jutt aga on mulle. On küll lasteraamat vist rohkem, aga täiskasvanutele oi kui õpetlik ja paljuütlev. Soovitan teistelegi lugeda.