Meie tüüpiline päev

Mõtlesin, et võiks siia kirja panna, kuidas kulgeb meie rutiinne elu.

Emme tööpäev algab hiljemalt kell 8, enamasti aga varem. Ja see on raudpolt kindel, et kui üks poistest magabki kauem, siis teine on ikka üleval. Enne oli Karl alati varajasem, viimastel hommikutel on Sander. Eks väljas on kella 6-st juba valge ka, mis sa ikka põõnad.

Kui me korraga ärkame, siis me "pitutame" voodis veel natuke. Siis Sandri mässuvahetus, Karl pissile ja riidesse (ta saaks ise ka enam-vähem riidesse, aga emme peab ikka aitama) ning Sandri hommikusöök. Kui Sandril kõht täis, siis otsime meie Karliga omale süüa. Sööme putru, erinevaid hommikusöögihelbeid või siis võileibu. Karlile meeldib hirmsasti saia röstida ja veekeetjat tööle panna. Sander istub sel ajal turvahälliga laua taga ja mängib mänguasjade või ka oma varvastega ning unistab, millal tema laua pealt midagi suhu saaks.

Kui kõhud täis, siis läheme mängima. Aa, hambad peseme ka mingi aeg ja teeme tule ahju. U 10 ajal teeb Sander esimese uinaku. Panen ta voodisse, luti suhu, teki peale ja tulen ise ära. Tema siis muidugi hakkab keerama ja varsti hüüab emmet appi. Ja nii mitu korda, enne kui raatsib magama jääda. Magab oma 30-45 minutit ära, hüüab siis jälle emmet ja võtab mind nägu naerul vastu. Siis sööb jälle kõhu täis ja võib jälle mängima minna.

Sandri mängimine tähendab muidugi seda, et kui ta raatsib selili natuke rahulikult olla, siis ta mängib oma varvastega, püüab mängukaare küljest mänguasju või üritab kõike, mis kätte juhtub, suhu panna. Aga selili ta eriti ei taha enam olla, kohe keerab kõhuli. Siis ta tahaks kangesti edasi saada, ega veel ei saa. Ma siis vahel aitan teda käpuli olla, see meeldib talle. Muidugi kõige rohkem meeldib hüpitamine. Eriti koos vennaga emme-issi voodis hüpata.

Kõige selle juures tuleb muidugi ka Karli lõbustada ja talle tegevust pakkuda ning vahel potile aidata. Karl vahel joonistab, klotsidega meeldib ehitada, päris kõrgeid torne teeb. Vahel emme lubab tal arvutist Jätu Jussi multikaid vaadata. Kõige rohkem meeldib talle aga see, kui talle raamatuid ette loetakse. Ikka ja jälle, "loe veel üs jutt".

Kella 12-13 ajal läheme õue. See on üsna keeruline ettevõtmine. Kõigepealt tuleb Karl riidesse toppida. Ja ta siis ootab "esitus". Siis emme riidesse ja lõpuks Sander. Õues sõidutame Sandri kõigepealt magama, see tähendab, et võtan vankri ette ja kelgu järele ning jalutame natuke. Õnneks Sander jääb kergesti magama. Ja magab rahulikult pool tunnikest. Siis peab teda mitu korda kiigutama, enne kui ta oma 3-4 tundi täis magab. Karliga me käime laudas "Oosit, Muudit, utesid ja nossut" vaatamas, vahel anname leiba utedele. Siis kiigume, Karl võib lõputult kiikuda. Siis vaatame veel, kas on miskit huvitavat teha: Reksiga mürada, lumesõda teha, lumememme ehitada, liivakastis toimetada, aidad, kuurid ja kelder üle vaadata jne.

Karliga müttame õues u 1-1,5 tundi, siis tuleme tuppa ja otsime/teeme midagi süüa omale. Sander jääb õue magama. Peale söömist teeme Karliga, mis ta teha tahab. Sander ärkab 4 või 5 ajal ja siis ta sööb jälle. Karlil on päeva peale ainult üks oluline kellaaeg: kell 5 hakkab ETV-s lastesaade. Ja talle meeldib seda vaadata, kuigi lastesaateks ta peab ainult seda Tommi ja Anni osa, ütleb, et kui vahepealsed multikad läbi saavad, "siis attab lastesaade" (nujah, ega te vist ei tea Tommist ja Annist midagi:)). Karl oli Sõrves mamma juures esimene päev väga üllatunud, kui ma ütlesin, et varsti hakkab lastesaade. "Siin, Mamma juures lastesaade?" Kella 6 ajal jõuab issi koju ja siis me sööme õhtust. Muidugi kui mina vahel harva süüa teen, siis eelneb sellele söögitegemine, mille kõrvalt tuleb ka Sandri ja Karliga tegeleda, muidu aga müttame Sandriga sel ajal.

Kella 6 ajal läheb Sander veel kord magama oma 30-45 minutiks. Siis saab Karl mõlema vanema tähelepanu endale, muidugi kui emme just arvutis ei ole või vardaid ei klõbista. Karl saab siis issiga mürada ja jälle loetakse raamatuid. Sander peale ärkamist järjekordselt sööb ja siis saame kõik koos mängida. Kuni kella poole 9, siis hakkame enamasti magama sättima, vahel, kui Sander on varem ärganud, läheb tema ka varem magama. Magamaminekuks tuleb kõigepealt hambad ära pesta, pissil käia, tuduriided selga panna, Sandril mässu vahetada. Siis Sander sööb veel ja panen ta voodisse, kus ta peale mõningat keerutamist magama jääb. Karl poeb meie voodisse, kus issi talle unejuttu loeb ja siis läheb oma voodisse Oosi kaissu magama. Karl nüüd praktiliselt kohe peale voodisse minekut ka uinub. Enne, kui ta lõunaund veel magas, siis ta vahel sahmis mitu tundi veel üleval. Sander ärkab enamasti söögipausiks kella 1, 3 ja 6 ajal kui hästi läheb, kui nii hästi ei lähe, siis vahepeal veel mitu korda.

Ja nii päevast päeva. Igav ja üksluine, eks? Mulle endale tundub ka, et päevad on jube pikad ja nädalad ka kuni laupäevani, nädalavahetus aga lausa lendab. Ja tegelikult kuud ka, kui mõtlema hakata. Sest Sander saab juba 5-kuuseks, alles ta sündis.

Et nädalad natukenegi lühemad oleksid ja väike vaheldus oleks, siis ma olen püüdnud ikka iga nädal mõnel päeval midagi teistmoodi teha. Paari nädala tagant oleme linnas käinud, Sander arsti juures ja Karl Mammaga mängutoas või Mamma töö juures. Karl peab siis ka tingimata linnas poes käima. Muidugi 2 lapsega linnas käimine polegi nii kerge. Vahel käime ka Sõrves Mamma juures. Ja siis ikka pikemalt. 2 lapse jaoks asjad pakkida, autosse tassida ja lapsed ise ka autosse pakkida on muidugi veel suurem ettevõtmine. Vahel harva käib meil ka külalisi või käime ise külas. Reedeti on Karl paar korda issiga trennis kaasas käinud. See meeldib talle vist väga, sest peale esimest korda hakkas ta vist juba esmaspäeval "tenniasju" pakkima. Emme jaoks toovad natuke vaheldust pühapäevad, kus mul lubatakse rohkem oma asjadega tegeleda. Kõige suurem vaheldus on aga emme jaoks kord kuus toimuv Isetegijate kokkusaamine. Viimane kord sain isegi üksi käia. Oleme ka kohalikus raamatukogus ja postkontoris käinud, kui asja on. Vahel on lihtsalt tunne, et mine kasvõi niisama autoga sõitma, et vähekenegi kodust välja saada.

Muidugi leiab igas päevas ka midagi omamoodi uut. Kas Sander teeb uusi häälitsusi või liigutusi, Karl üllatab uue jutuga või tegevusega. Või laudas on talled sündinud. Või nüüd kasvõi õues kevadet oodates (muidugi kellele seda pea 20 cm lund nüüd vaja oli, päris kevade moodi oli juba).

Nii me siis elame ja kasvame. Ja nii veel vähemalt 1,5 aastat...

Sander 5 kuud

Sander saab kohe 5-kuuseks juba.

Sander keerab nüüd seljalt kõhuli, küll ainult ühele poole ehk siis üle vasaku õla. Mis teeb magamamineku jällegi keerulisemaks. Enne ta ikka jäi ise voodis magama, aga nüüd pole enam aega, peab keerama kogu aeg. Aga kuna tagasi ei saa ise ja kõhuli magama ei jää ning käed-jalad kipuvad ka pulkade vahelt läbi tulema, siis varsti kostab hädakisa. Ja nii peab ikka mitu korda käima, enne kui ta magama jääb. Õhtuti oleme ka harjutanud teda ise voodis magama jääma. Pikima une magab ta endiselt enamasti päeval õues vankris, kuigi see ei lähe ka nii lihtsalt. Ikka peab vahepeal kiigutamas käima. Öösel ärkab vähemalt iga 3 tunni tagant. Ja keerab ka vahel. Ühel ööl vaatas mulle eriti võiduka näoga kõhuli voodist vastu, lutt peos.

Suurim meelelahutus on Sandrile venna Karl. Jälgib teda kogu aeg ja naeratus on alati näol. Venna käib teda ikka kallistamas ka. "Talli-talli!"

Sander isegi naerab häälega ainult venna üle. Ise kiikus, venna hüppas sealsamas ja Sander naeris selle peale. Tundub, et kiikuda meeldib talle samuti nagu vennalegi. Karl juba räägib, et "Sande tasvab suueks, siis akkab tiituma. Emme teeb mulle oodu ja issi teeb Sannule oodu."

Sannule ei meeldi enam selili olla. Nii kui selili põrandale panen, hakkab nutma ja siis keerab end ruttu kõhuli. Kõige rohkem meeldib talle hüpitamine, eriti veel siis, kui venna ka hüppab.

Sander ilastab meeletult. Karlil küll nii palju ila ei tulnud. Sannul on kogu aeg ilakett järgi ja vahel tulevad eriti uhked ilamullid. Kuna riideid ei jõua vahetada, veel vähem ila ära pühkida, siis olime sunnitud ilapõlle kasutusele võtma. Ja see on ka tunni ajaga lige märg. Mina mingeid tulevaid hambaid pole küll tuvastanud. Kuigi kõik asjad, mis Sander kätte saab, topib ta ka suhu. Eriti meeldib emme sõrmedega igemeid sügada.

Sander üritab end ikka istuli punnitada, aga ei õnnestu.
Üritab roomamisasendisse ka saada, pepu saab püsti, aga käed ei kanna veel piisavalt. Jutustab ka, eriti õrna häälega "äää". Mänguasjad saab täitsa hästi kätte ja kohe suhu. Kui hea tuju on, siis naerab laia suuga.

"Silmad suued nadu tõllatattad!"

... ütles Karl ükskord Sandrit vaadates. Ja tõepoolest, kui ta parajasti oma lühikest unekest ei tee või ei virise, siis uudistab Sander suurte silmadega maailma, isegi suu jääb vahel imestusest paokile. Eriti meeldib talle venna tegevust jälgida.

Mis me siis vahepeal teinud oleme? Haiged olime. Järjekorras issi, Karl, Sander ja emme. Emmel möödus kõige kergemalt, kuna viirus sai ilmselt aru, et mul pole aega haige olla. Sandril võiks öelda, et kõige raskemalt. Ta on niigi väheldase unega, haiguse ajal läks asi päris hulluks. Ja kogu ärkveloleku virises ning tahtis ainult süles olla. Õnneks oleme praegu terved ja loodetavasti selleks hooajaks lõplikult.

Karl harrastas haiguse ajal ja -järgselt päeval magamist:

Ja Sander magas nii, seda ka ainult siis, kui emme püsti oli:

Sõrves olime nädal aega, kus ka vastlaliug sai siiski ära lastud. Karl käis koos naistega mäel. Emme sai pikima liu, kuigi tegelikult oli see teiste naiste viisakas vihje mu kehakaalule:)

Vastlakukleid küpsetasime ka. Ja nii häid kukleid ma polegi vist varem söönud.

Karl ütleb nüüd enda kohta mina. Enne oli ikka poiss tahab, poiss läheb jne, nüüd mina tahan, mulle meeldib, tõsta mind jne. Ja Karl on armastama hakanud:) "Ma ammastan Sannut, ammastan emmet ka ja issit ammastan." Üldse on tal juttu paljuks läinud, kogu aeg patrab. Ja fantaasia on täitsa olemas. Näeb ikka mingit "sinist metslooma"ja helistab mängult issile.

Karlile meeldib meeletult, kui talle raamatuid ette loetakse. Tal on pooled raamatud sõna-sõnalt peas, kui issi üritab viilida või mõne sõna valesti loeb, siis parandab kogu aeg. Ja ta võib ühtesid samu jutte kuulda ikka ja jälle. Saad jutu just läbi: "Loe veel!" Ja raamatutest tellib ta ikka oma kindlaid jutte. Aga samas tuleb tõdeda, et see ettelugemine ongi sõnavara tohutult arendanud, kust ta muidu teaks tõllaratastest. Ja Jussi multikas on ka aidanud, mida Karlile meeldib ikka vaadata. Sealt on tulnud nt "Palju õnne!" Mälu on ka Karlil väga hea. Ikka ja jälle räägib ta jõuluvanast ja sellest, kuidas "pautu lasime tädi Pille ja Maisega."

Karlile meeldib joonistada. Enne ta pani kõik värvid üksteise peale ja tuli üks sodi-podi välja, nüüd aga on eraldi värvid. Ja ise ütleb, et joonistas päikese või puu või "uhuutulli" (öökulli).

Karl on meil suur muusikamees ka. Muusika mängib tal pea päev läbi, laulude järjekord plaadil on peas ja laulusõnad ka kohati. Näiteks laulu päkapikust metsas, kes saiu küpsetab, laulab ta üksi otsast lõpuni, kuigi "patapitust" saab vahel hoopis "nebane". Ja kohati peab täitsa viisi. "Podamaja" lauab ka.

Kelguga meeldib sõita, aga ainult raudkelguga. Ja käib papaga koos traktoriga metsast puid toomas. Paneb ise puid (oksraokesi) peale.

Oeh, kogu aeg on pea mõtteid täis, millest kõigest võiks kirjutada, aga kui lõpuks arvuti taga olen, on pea tühi. Eks mõni teine kord jälle.

Veel üks pilt sellest, kuidas poisid vaatavad, kuidas emme ahju alla tuld teeb. Tuba on ju külm:)