Meie pere pesapuu

28. oktoober 2010

Kuidas aru saada vananemisest

Neljas aastakümme teadagi on hirmuäratavalt lähedal juba. Olen täheldanud paari märki saabuvast vanadusest:
Olin kontoritarvete poes, üks noormees (vanuses kuni 20 välimuse järgi) uuris erinevaid pliitseid müüja juures. Kuna tal läks valimisega aega, aga minul oli kaup välja valitud, ütles ta viisakana, et makske TEIE enne ära. Tänapäeval väga harva üldse teietatakse, seda enam see üllatas mind ja hakkasin mõtlema, et järelikult olen ma piisavalt vana, et ta mulle võiks öelda TEIE.
Teine asi, mis ma olen märganud, et vanuste grupeerimisel pannakse ikka ühte patta vanused 20-30 ja 30-40 ning nii mõnelgi pool on defineeritud noor kui kuni 30-aastane.
Kolmas asi on see, et kuigi tundub, et mitte väga ammu käidi minu pärast lastevanemate koosolekul, siis nüüd teen ma seda ise, Karli lasteaias nimelt. Ja kuidagi õnnestus mul ka hoolekogusse sattuda, eks paistab, mis seal tehakse...
Aga ega ei maksa põdeda, paar aastakest veel noorena olemist aega ja räägitakse ka, et keskiga on parim aeg elus.

21. oktoober 2010

Suur poiss

Sander vist sai ise ka aru, et 2-aastane pole enam mingi titt, vaja suure venna moodi asju teha.
Juba u kuu aega tagasi keeldus ta söögilaua ääres oma söögitooli istumast, istub tavalise tooli peal, kuigi nina eriti üle kausi ääre ei ulatu. Viisime siis söögitooli köögist hoopis minema, saigi ruumi juurde.
Üks hetk ei tahtnud ta enam oma voodisse minna. Puges ruttu venna voodisse, tõmbas teki omale peale ja oli seal sellise nunnu näoga, nagu olekski see tema koht. Egas midagi, ostsime talle ka samasuguse voodi nagu vennal. Ainult see on ühe astme võrra lühem, kuna Sannu ka pisem ja arvasime, et äkki pudeneb maha voodist. Sannu aga puges ikkagi venna voodisse:) Ilmselt polnudki asi niivõrd titevoodis, vaid tahtis lihtsalt venna voodis olla. Võib-olla ka harjub alles. Aga kartus, et ta magamamineku asemel rändama läheb pole siiani tõeks osutunud, kui ta lõpuks ikka oma voodisse suudame meelitada, siis ka sinna jääb. Kuigi "laulab" veel tunnikese vähemalt.
Ainuke asi, mida me tõeliselt ootame, et ta suure venna järgi tegema hakkaks, on potil käimine. Seda ta aga teha ei taha või ei oska. Vahepeal juba tundub, et teeb edusamme. Eile õhtul saime paari püksitulnud tilga hinnaga 2 korda pissi potti, seal samas aga soristas põrandale. Eks peab ikka harjutama veel. Karl selles vanuses käis minu arust pissil poti peal või õues, kaka kippus veel tükk aega püksi tulema.

11. oktoober 2010

Sander 2

Tõesti-tõesti, Sander Sindrinahk on kahene! Eelmise sünnipäeva puhul meenutuseks selline post.
Mida kahene Sander oskab ja teeb?
Sõnu paistab iga päevaga juurde tulevat. Peale emme-issi on sageduselt kolmas sõna oteii (okei). Emme vist kasutab seda liiga palju:) Aga veel näiteid sõnavarast: pai-pall, täta-tita, pada-padi, eija-venna, Mamma, Papa, Memm, mm mamma ja mm papa-muumimamma ja muumipapa, auh, opa, mää, pä-pä-part, titii-kukk, ii-hiir või siil, änn-auto (millegipärast on enamus mudelautodest mamma autod), pissi, aka- kaka või traktor, mõistata ise, kumb just, pass-kass (kõlab pigem nagu päss), buss, ei tea (kõlab eii teeaa), ei taa-ei taha, puud (kui õues küsida, mida me teeme, siis vastab imestunult, et puud, mis tähendab, et puid lapime muidugi, mis siin küsida üldse:) kakn- kartul, puua-piim, pott, süüa. Ilmselt on neid veel, mis praegu meelde ei tule.

Tahab ise kangesti riidesse panna ja on hirmus kuri, kui kogemata aidatakse, kisub uuesti ära ja paneb ise. Mis siis, et 2 jalga ühte püksisäärde lähevad. Saapad paneb ise jalga. Ise ronib voodisse ja välja (õnneks küll ainult siis, kui on magaminek ja magamast tulek). Peitust meeldib mängida. Joonistada meeldib, raamatuid meeldib vaadata, kõige rohkem aga autodega mängida. Potil ei meeldi eriti käia, kuigi paar korda on ta täitsa ise potile läinud, kui on juhuslikult paljalt olnud, samas aga soristab maha. Rattatoolis meeldib sõita. Aiakärus meeldib sõita. Ja kui teda traktoriga järel veetakse.

Vennaga võivad suured sõbrad olla ja koos mängida-mürada, samas kaklevad mänguasjade pärast, ikka on vaja seda, mis teisel. Ja Sannu võib vägagi oma õigust nõuda. Kui ei saa, siis nutt lahti ja kipub ka lööma venda. Aga venna eeskujul teeb paljusid asju, eriti muidugi lollusi:)

Vennad vaatavad rallit:
Igas töös on Sannu suur abimees, kui lastakse. Puid lapib, lehti riisub, kartuleid aitas korjata, kartuleid aitab koorida andes koorimata kartuli kätte ja kooritud kartuli paneb kaussi. Tainast segab, kassile annab süüa. Sööb enam-vähem kõike, kui just tahab, võib isegi Karlist rohkem süüa, samas ei taha peaaegu üldse, kuidas just tuju ja isu on. Viimasel ajal keeldub oma lastetoolis istumast ja istub suurte tooli peal, mis siis, et nina, suust rääkimata, üle kausi ääre ei ulata.

Üldiselt on naerusuine ja rõõmsameelne, kuigi kui ikka jonnib, siis mehiselt. Kallistada ja musitada meeldib. Meie väike naerupall! Palju õnne Sulle!

Nädalavahetuse saavutused

Peaaegu täiesti tavaline nädalavahetus, mille jooksul:

- saime lõpuks puud lapitud ja platsid korrastatud (saunapuud jäid veel tegelt, aga pole kuhugi panna).

- said valatud saunapuude kuuri aluspostid (ma ei tea ausalt öeldes, kuidas neid nimetatakse:))

- panin keldrisse peedid ja porgandid (liiva sisse).

- riisusime ja vedasime poistega 3 kärutäit pärna lehti.

- vaatasime rallit terve perega. Kui ikka ralli praktiliselt värava tagant läbi läheb ja peres on 2 juba autohuvilist poissi, siis ei saa võimalust kasutamata jätta. Täitsa äge oli ja poistele ka meeldis.

- käisime saunas.

- pesin 3 masinatäit pesu, millest 1 oli eelmisest hooajast pesemata villased asjad:) Küll ei olnud kuivatamise ilma, siis ei olnud pesemiseks vett ja nüüd nagu oli viimane aeg juba.

- korrastasin kasvuhoone. Üsna kahju oli tegelt tomateid välja sikutada, kuna need olid alles rohelisi punne üsna täis, aga ega nad valmis ikka enam ei saa. Kaevasin kasvuhoone ära ka.

- kaevasin maasikapeenrad ja porgandipeenra ära.

- keetsin 5 purki õunamoosi.

- panime aknad ette. Meie aknad on kahekordsed, millest teine kiht suveks eemaldatakse ja talvel tuleb need siis jälle ette panna ja ära tihendada. Kuigi tuleb tunnistada, et ega seal enam väga palju tihendada ei ole...

- avasime küttehooaja. Pliidi alla teeme küll iga päev tuld ja vahel ka mitu korda, aga ahju kütsime esimest korda soojaks laupäeval.

- saime peresse 2 tattnina ja 1 köhija, issi on siiani terve.

Seda kõike muidugi selle hinnaga, et Tallinnas sünnipäeval jäi käimata, millest oli muidugi väga kahju.

8. oktoober 2010

Ma olen piisavalt hea, ma olen piisavalt hea...

Hullumeelne nädal. Hästi ei julgegi enam meile lahti klõpsata, mine tea, mis jama sealt jälle tuleb. Aga õnneks tuleb nädalavahetus ja saab vähemalt mõneks ajaks tööjamad unustada.
Mis me vahepeal teinud oleme? Tartus käisin siuhvilks jälle, koolitusel. Natuke liig on ikka pea 12 tundi sõita selleks, et saaks 4 tundi koosolekul istuda. Aga noh, peamaja omad tahavad ka ju sõita. Järgmine koolitus, seekord 2-päevane, toimub lausa Jõgevamaal Endlas.
Mihklipäevaks oli vanarahval küll sügisesed toimetused tehtud, kuid meil veel neid jätkub. Kartulid said eelmisel reedel pimedusega võidu võetud. Ja väga õigel ajal, kuna laupäeva hommikul oli esimene öökülm. Porgandid-peedid võtsin ka ühe õhtuga üles, sest ega seal polnudki midagi. Nüüd on veel aiamaa kaevata, lillepeenrad korda teha, roosid talveks ette valmistada, õunad korjata, lehed riisuda ja kasvuhoone korda teha, see aga on (rohelisi) tomateid alles täis.
Laupäeval tegime teist korda õunamahla. Esimesel korral, nädal aega varem, ei tahtnud see töö kuidagi välja tulla. Kõigepealt oli vaja press ja purustaja Sõrvest meile saada, lõpuks isal oli reedel aega ja tõi ära. Siis muidugi tuli välja, et mahlapressi kast on mädanenud. Õigemini oli see juba eelmisel sügisel teada, aga ega kellelgi vahepeal siis meelde ei tulnud uut teha. Vennas õnneks laupäeva hommikul sai töö juures uued tükid teha ja kohapeal klopsisid kokku. Meil mõned korvid õunu juba korjatud, press töökorras, hakkame siis purustama. Ja masin hakkas kärssama! Kuna kõik muu oli valmis, siis ei jäänud muud üle, kui tuli vana hea inimjõul töötav puidust nui teha ja käsitsi purustada. Sai hakkama küll. Mahla tuli omajagu, aga ema viis enamuse endale. Eelmiseks nädalavahetuseks sai masin õnneks korda, aga Sannu otsustas haigeks jälle jääda (samamoodi 39,7 palavik vahepeal), seega tööjõudu jäi puudu. Aga isa õnneks tuli appi ja mingi 100 l mahla sai jälle valmis. Seekord jäi mulle kuumutamiseks pea 40 l. Ühe korra saab veel mahla teha. Aga selleks peaks vist endale ka veininõu muretsema, sest pudelid ja suured purgid on juba mahla täis.
Puudehunnik on ka tänu Sannu ja issi ühispingutusele peaaegu otsas. Saunapuud on veel jäänud.
Ega enam õhtuti suurt õues teha ei jõuagi, nii et jäävad ainult nädalavahetused.