Tätte ja Matvere

See kontsert oli tõepoolest lihtsalt fantastiline! Ma läksin ka sinna ausalt öeldes väikese eelarvamusega, et vabaõhukontsert ja palju rahvast jne. Aga Tätte ja Matvere on ikka sama head ja tegelikult järjest paremadki kui alati. Sa lihtsalt kuulad ja kuulad ja vaatad Pühajärvel peegelduvat loojuvat päikest ja üksikuid tähti läbi puude ja mõtled ja naudid. Mul tekkis päris mitme laulu ajal sõna otseses mõttes kananahk ihule ja seda mitte sumedast augustiööst, vaid lihtsalt see oli nii hingematvalt kaunis. Ma isegi ei raatsinud valjusti kaasa laulda, et mitte seda ära rikkuda. Ja jutud olid huvitavad. See Tätte-Matvere fenomen on ikka kummaline. Et mis nende juures siis on see, mis väga erinevaid inimesi niimoodi lummab? Ma ei oska küll seda öelda, aga see lihtsalt on nii. Ma lootsin, et peale kontserti enam Vana kuub ei kummita, aga see-eest kummitasid järgmisel päeval pea kõik laulud ja segamini.

Nädal jälle läbi!

Nii, olen eilsest jälle puhkusel, seekord aastaks ja akadeemilisel.
Eile käisin välitööl. Ilm oli ilus ja tahtsin pisut värsket õhku hingata, nii ma siis aitasin poistel piirimärke mahamärkida, mis tähendas roostes torude tassimist läbi kohati üle pea kõrguvatest nõgestest, ohakatest ja takjapuhmastest. See on tegelikult planeerijale paras õppetund, millest võiks järeldada, et tuleb ette näha võimalikult vähe uusi piirimärke ja need võimaluse korral ühildada vanadega, et siis peaks neid vähem maha lööma. Seoses viimaste sõnadega võis mõnel päris imelik hakata, kui ta juhtus meie raadiosaatjatega ühel kanalil olema, muudkui löö maha ja löö maha. Ja kärnkonna nägin ka!
Täna õhtul siis kontserdile! Juba nädal aega kummitab mind "Vana kuub".

Vana kuub Otepääl

Kes peaks tahtma reedel minna Tartust Otepääle Jaan Tätte ja Marko Matvere kontserdile, siis meil on autos 1 vaba koht.

Puhkuse järelkaja

Nii, selle aasta puhkused on siis läbi:(
Peale suurt rattamatka sai tegeldud veel kõikvõimaliku korilusega: käisin metsas mustika ja seene jahil, koduõuest said pudelisse sõstrad ja kõhtu vaarikad. Rannailma selle aja jooksul kahjuks polnud, aga heina tegin siiski natuke.
Ma loodan, et kõik rattamatkal osalejad jäid sellega rahule. Mina tegin omalt poolt kõik võimaliku. Teede asfalteerimine, tuulevaikus ja päikesepaiste ei ole kahjuks minu teha. Kokkuvõttes võib öelda, et ilmaga meil siiski vedas, sest eelnevatel ja järgnevatel päevadel on iga päev vihma tulnud. Kõige raskem katsumus matka jooksul oli läbi vihmasaju läbimärjana vastutuult mööda pehmet kruusateed ülesmäge Sutu poole rühkida. Kohale me siiski jõudsime ainukestena. Aga õhtune saun kõik pehmendab tasa. Ja nüüd võiks juba jälle ratta selga istuda. Igal juhul minul oli küll väga tore. Aitäh kõigile matkalistele toreda seltskonna eest!