Meie pere pesapuu

29. mai 2008

Sünnipäeva järelkajad

Aitäh, kallid sõbrad, et pikka sõitu paljuks ei pidanud ja Karli sünnipäeva puhul meile külla tulite! Ja Karl tänab kingituste eest ka. Käru on aga kasutuses (nagu pildilt näha, käib suur rohu vedu määdele, kutsub neid sööma ka: "Määde, määde, määde!") ja pilli mängib ka, nädalavahetusel ehk saab kiige üles. Fotokasse säilinud pildid panin ülesse siia. Kunagi ehk jõuan videoni ka...

Elu on endiselt kiire. Kodus õhtuti ei jõua suurt midagi teha, sest Karl tahab kõik see aeg õues toimetada, aga mingi töö juures tüdineb ta üsna ruttu ära. Tööjuures õnneks on praegu suhteliselt rahulik, kuigi ebameeldivate tööülesannetega ei taha kuidagi tegeleda. Ja püüan ennast koolitada, nii palju kui jõuan. Sel nädalal käisime kiiresti teabepäeval (kell 4.30 ärgata ei ole üldse tore), kõik vajalikud kohad leidsime üles, kuigi alati mitte lühimat teed pidi, kuid Laisik sõidab Tallinnas nagu proff:) Järgmisel nädalal 2 päeva veedan jälle pealinnas targaks saamas. Seekord plaanis lennukiga minna:) Nüüd võib avalikult kuulutada ka, et kui keegi peaks tahtma tulla Saaremaa keskkonnateenistusse keskkonnakorralduse peaspetsialisti töökohale 3 aastaks, siis andke kohe teada, korraldame töövestluse.

21. mai 2008

Kuidas Karl õues käib

Karl on suur õuesolemise fänn. Ennelõunat paar tundi ja õhtul ka pea pimedani. Õues leidub kõiksugu toimetamist. Liivakastis kühveldab liiva ja veab selle siis ämbriga kuhugi laiali. Peaaegu alati on tal ämber kaasas, vahel ka rohu, kivide või saepuruga. Reksiga mängib. Lambaid, kanu ja lehmi on vaja korrale kutsuda, kui need silma alla satuvad. Kui teised õues toimetavad, siis aitab jõudmööda kaasa - rohtu riisuda, peenraid siluda, puid tuua ja mida kõike veel. Näiteks peenarde tegemisel käis ta lillepotiga ringi ja korjas naelu kokku.
Muidugi vahepeal peab vankriga jalutamas käima. Vanker seisis meil sügisest saati kenasti kuuris, ei tulnud see talle meelde ega viitsinud ka ise seda välja ajada, suur mees ju, käib ise. Aga kevadepoole mingi aeg ta märkas seda ja vaja välja ajada. Nüüd ei lähe vist ükski õueskäik mööda, ilma et oleks vankriga sõitmas käinud (vähemalt siis, kui ta koos emmega on). Selle juurde käivad teatud rituaalid. Ise näitab, et kuuri vaja minna ja vanker välja ajada. Siis lapib ta kõik asjad, mis parasjagu käes on, vankri alla korvi (tavaliselt "ämme" ehk ämber koos liiva ja kühvliga, vahel ka käbisid, puupulki ja mida iganes). Ronib ise vankrisse ja läheb lahti. Reks on ka maru õnnelik, kui me vankri välja ajame, hüppab ja kargab kõrval. Sõidu ajal on kindlasti vaja "ninni" (lilli) korjata ja need vankri seljatoe külge panna. Kui sipelgapesast mööda sõidame, siis vaatame, et seal on "siped" (sipelgad siis, aga ütleb seda ka teiste putukate kohta). Siis sõidame mööda naabri puukuurist, kus Karl alati näitab, et "puud". Siis tühja naabermaja juures peab kindlasti vankrist välja saama, et minna vanast aidast "mäud" otsima (ilmselt on see tulnud sellest, et seal oli mäger talve poole mingi aeg ja ta käis seda vaatamas memmega, mäkra nimetas ta siis "mäuks" ehk kassiks). Vaatame mõlemad ruumid läbi, kutsume veel Reksi ka otsima ja lõpuks ikka jõuame selgusele, et "mäud" ei ole. Siis lähme maja trepi peale üles-alla ronima ja nn terrassilt "ninni" korjama. Seejärel on vaja vanast kaevust "uua" (vett) saada, see on selline käsipumbaga kaev ja kuigi seda mingi kümmekond aastat vist pole kasutatud, tuleb sealt mõningase pumpamise peale ikka vett. Ükspäev avastasin aga, et tänu meile on üks linnu pesakond hukka saanud, nimelt toru sees oli linnupesa munadega. Kui kõik need toimingud tehtud, siis võib vankrisse tagasi ronida ja edasi sõita. Seda aga kuni teeristini, kus on postkast. See tuleb alati lahti teha, vaadata, et on tühi, mille peale Karl alati ütleb "apa" (ehk siis papa on posti ära viinud). Siis võib edasi sõita jälle. Väiksest künkast üles sõites ta aitab alati emmel ähkida ja puhkida. Peale Triinu külaskäiku on tal veel üks koht. Alati näitab ta nüüd ühe puupaku juures, et "anna hopa" ehk siis anna ilmselt tähendab tal tädi (mis vist on tulnud tädi Janna kordamisest) ja tädi hüppas. Seejärel võib enamasti koju sõita. Kogu sõidu ajal aga kontrollib ta ka pidevalt, et "auh" (Reks) ikka läheduses oleks. Kodus ronib vankrilt maha, võtab korvist oma "ämme" ja lükkame vankri kuuri.
Tal on veel mõned oma kindlakskujunenud harjumused või tegevused. Näiteks piima- või mahlatass peab esikus akna peal olema, et ta vahepeal juua saaks. Vahel küsib "saia", aga siis alati ka Reksi jaoks. Värava taga jalutades, kus lambad ja lehmad käivad, osutab ta ikka nende mahajäetud ekskrementidele, et "see mää" ja "see muu":) Ja väravad tuleb alati kinni panna, kuigi see pole võib-olla vajalik.

16. mai 2008

Karl juba 2-aastane!

Lapse kasvamise aeg ikka lendab linnutiivul. Alles oli see maikuu öö, kui me läbi kevadise Tartu linna Toomele sünnitama läksime. Ja esimene postitus Karlist on siin. Nüüd on ta juba suur poiss. Ja üldse ei mäleta enam elu enne Karli. Kui vahel meenutan mõnd sündmust enne Karli aega, siis mõtlen alati, aga kus Karl siis oli?

Peaks vist kõige rohkem isegi iseendale meelespidamiseks kirjutama, milline on 2-aastane Karl. Üldiselt väga vahva poiss. Jääb omas voodis magama ja magab ka terve öö, kui tahab, vahel ikka kipub kaissu ka. Päeval magab ka üksi omas voodis, tavaliselt 2 tundi, aga vahel ka kauem. Õues müttab liivakastis, kühveldab ja veab liiva igale poole laiali, mängib Reksiga, käib laudas loomi vaatamas ja söötmas. Loomad talle väga meeldivad ja isegi hobusele ligi minna ta ei karda. Töödel lööb ka ikka käe külge alati, olgu see muru riisumine, kartulite idutamine, puude toomine või auto pesemine. Jookseb, hüppab, ronib üle kivide, kui juhtub kukkuma, siis ajab püsti ja kui ära väsib, siis puhkab kivil istudes jalga (neist meil õnneks puudust ei tule). Trepist üles ronib ilma tuge otsimata. On viisakas, tänab lauast ära minnes ja kui keegi midagi annab, kui külalisi tuleb, siis annab käe pihku teretuseks või ütleb tšau! Puhas poiss on, õuest tulles peseb seebiga käed ja tõmbab üle näo ka, rätik peab üle õla rippuma. Saunas ikka peseb ka, kui tuju tuleb ja siis mitte ainult iseennast, vaid ka issit-emmet:) Kohati on väga korralik poiss, kõik asjad peavad omal kohal käima, prügi viiakse puudekasti ja mustad mässud prügikasti, kahjuks see oma mänguasjade kohta ei kehti. Potil käib, kui mähet ei ole, mähe on ainult õues ja magamise ajal. Emmega koos saab kaka ka potti, memmega olles aga teeb enamasti õues mähkmesse kaka. Sööb ise, kui ta üldse sööb. Vahepeal ei tahtnud ta suurt midagi süüa, aga üldised lemmikud on igasugu hommikusöögikrõbinad, mahla ja piima joob, viinamarjad maitsevad, võid sööb lausa lusikaga ja pakist hapukoort. Raamatuid vaatab huviga ja kahjuks ka telekat (haiguse ajal õue ei saanud ja siis harjus vaatama). Joonistab ja siis ise näitab kõigile ja kiidab "Vau!"

Enimtarvitatavad sõnad: emme, issi, apa (papa), memm, ei taha, aitäh, auh, mäu, muu, mää, iiah, mõm-mõm (karu), pääk-pääk (part, aga ka muu lind), aff (ahv), änn (auto), peep (seep, viimasel ajal ütleb ka päris seep), uua (juua ja ka lihtsalt vesi), mma (piim), mäm-mäm, sai, süüa (tähendab vist rohkem hommikusöögikrõbinaid), siia, õue, ninn (lill), sauna, sool, puu, kuu, täht, tee, ass (tass või ka kass), ats (vastus küsimusele, kui vanaks ta saab koos ühe sõrme ülestõstmisega), hopa (hüppama). Väikesed laused on ka: "Mäu ei taha õue," ja "Issi ei taha." Kuke kiremist teeb järgi, häälitsus käib valjult kuidagi "Uuaaaa!" Küsimustele vastab enamasti tõsiselt jah või kui tuju halb, siis iga asja peale ei taha. Ja kui millegi üle rõõmustab, siis hüppab ja ütleb "Jeee!". Üldiselt on tal juttu üsna palju ja mõnikord näed, et laps tahab kangesti midagi öelda või tahab. et sa midagi teeksid, aga mitte ei saa temast aru. Universaalne sõna on ede, emme ede, auh ede, aga mis see tähendab, pole veel aru saanud.
Pilt sünnipäevakingiks saadud jalgrattaga (sõita ta muidugi ei oska, emme-issi lükkavad:)).
Kaks sünnipäevalast sarnaste särkidega:


Ja esimest korda üritan video üles panna, kuidas Karl sünnipäevatordilt küünlaid puhus:

10. mai 2008

Mandri tiir sai kiiresti tehtud. Kolm päeva, kokku 830 km sõidetud (sellise autoga maantee lausa lendab, isegi lubatud 100 jääb kohati väheks ja ära ei eksinud ma kordagi, kuigi polnud varem Rõuge kandis ja Valga kaudu Saaremaale sõitnud), üle pika aja vanu tuttavaid nähtud-kallistatud ja uusi tuttavaid saadud, palju jäätmealast informatsiooni kuuldud (muuhulgas sain teada, miks varsti pandimärgile 0,5 ja 1 EEK asemele A ja B kirjutatakse), jaanalinde nähtud ja isegi Lätis ära käidud. Nüüd peaks end harjutama jälle tööd tegema, 2 viimast nädalat on väga poolikud olnud.
Karl õnneks väga ei protesteerinud, et emme ei tulnudki 2 õhtut koju. Pigem isegi vastupidi, emme vesistas pärast tükk aega, kui oli Karliga telefonis rääkinud. Sõnu ikka tuleb juurde, kuigi kõik ei jää külge päriselt. Viimane suurem oskus pidavat olema rootsi keeles laulmine, ise pole kuulnud küll veel.
Nädalavahetusel alustame suurte pidustuste pidamist, 2-aastast sünnipäeva tuleb ometi põhjalikult tähistada.