Meie pere pesapuu

19. mai 2010

Peatage maa, ma tahan maha minna

No tõesti, tundub, et aeg lausa kihutab mööda, muudkui teed ja teed, tegutsed ja toimetad, aga ikka on sada asja tegemata ja ma ei hakka rääkimagi töö juures tegemata asjadest.
Viimased nädalad on eriti hullumeelselt möödunud. Terve eelmine nädal sai töö juures torte tehtud ja söödud. Tühja sellest rannahooajast! Neljapäeval alustasime juba oma sünnipäevanädalavahetusega pihta, kuna esimesed külalised jõudsid kohale -perekond B. Reedel oli meil ülemus majas, pidas oma sünnipäeva ja rääkisime lauas ka tööasjadest. Samuti pidas Karl lasteaias sünnipäeva ära (huvitaval kombel kommid jäid täitsa alles?). Õhtupoole pakkisime oma kodinad autosse ja läksime ära Sõrve. Laupäev läks sünnipäeva ettevalmistuse tähe all ja siis juba tulid külalised ja oli pidu ja juba pühapäeva hommik ja külalised hakkasid minema. Täpselt nii kiiresti läkski, kahjuks. Pühapäeval ema järsku arvas, et jätku me lapsed talle paariks päevaks. Nii siis kihutasime kahekesi koju kahel autol ja koeraga, vennas nimelt tahtis oma autot ja koera kätte saada. Sel ajal kui meespool Vormelit vaatas, niitsin mina murulapikese ära, panin seemneid maha ja istutasin paar lillekest. Lisaks tegin rattaga tiiru, pesin masinatäie pesu ja tegin esimese rabarbarikoogi, nämma. Esmaspäeval jätkas mees muru niitmist ja mina Pinotexisin kasvuhoonet üle. Eile käisin ema juurest poisse ära toomas, maja juures teel jalutasid mulle vastu täitsa paljaste kintsudega põnnid. Vahepeal nimelt oli vägagi soojaks läinud, aga ega meil suveriideid ju kaasas polnud. Pakkisin siis asjad, lapsed ja hunniku erinevaid taimi autosse ja väikese kõrvalpõikega vanaema juurde jõudsime koju. Maasikad istutasin ka veel maha õhtul, Sannu kõrval "aitas" ja oli praktiliselt pealaest jalatallani mullane. Täna pakkisin veel viimased asjad kabinetis kokku ja enne lasteaia matkale minemist vuran nendega Viidule, kus homsest alates mu kontor on. Linnas käin edaspidi kord nädalas. Näis, kaua rahu ja vaikus meeldivad ja millal igav hakkab seal.
Kodus ootavad kartulid-porgandid-peedid-kurgid-salatid mahapanemist, tomatid istutamist (kui kasvuhoone valmib), viltlehed istutamist, muru niitmist, meestetöödest veel aed valmimist, puud vedamist-saagimist-lõhkumist-ladumist jne jne.

11. mai 2010

Puhkus läks kui unenägu

Oiii kui ammu pole kirjutanud. Viimasel ajal enne puhkusele minekut oli tööl nii paganama kiire ja kodus ei viitsinud eriti arvuti taga istuda, rääkimata sellest, et meie internet on tigude tigu.
Jah, puhkus tuli, oli ja läks jälle. 3 nädalat lausa lendas. Ausalt öeldes oli see mu elu esimene korraline puhkus. Puhkus oli pigem meil kodune "töölaager", kes parasjagu last ei hoidnud, tegi tööd: mina riisusin õuet, koristasin oksi, kaevasin ja tegin peenraid, koristasin natuke kappe ja värvisin kaevu, issi võttis puid maha, vedas oksi ja põletas neid lõkkes, ehitas kaevule uue "katuse", pani kasvuhoone aluse paika (ja eile alustas ehitamisega), lammutas vana aeda, koos abitööjõuga alustasid ka uue aia ehitamist, vedasid natuke puid ja liiva koju ning lükkasid kive hunnikusse. Sai vist lühidalt kõik. Aa, lisaks kaotas ämma-äia notsu oma elu, nii et seal sai ka paar päeva oldud. Lisaks käisime meie Karliga basseinis sulistamas ja Marleenil külas ning lasteaias käisin mitmel koosolekul ja oma elu esimesel emadepäeva kontserdil. Ilmad olid kohati kevadiselt soojad, nii et lihtsalt õues peesitada oli ka väga mõnus. Nagu ka lihtsalt Sannuga koos olla. Karlil oli lasteaias nii palju üritusi ja tegemisi, et ta ei saanudki eriti kodus olla.
Nüüd siis olen tagasi tööl ja väga suurt kuhja ei ootagi ei ees. Ahjaa, kägu hakkas sel aastal väga raagus metsas kukkuma, nii et vanarahva ütluse järgi tuleb suur nälja-aasta. Mina olen siiani ainulut herned maha pannud (tegelt küll Karl pani), eks paistab, mis sügisel üles võtta saab.
Laupäeval siis Sõrves kohtume! Karli juba ootab ja muudkui küsib, et kes ikka tulevad.