5. elukuu 29.04 kuni 28.05

29. mail oli jälle perearsti juurde vaja minna. Kaaluti-mõõdeti ja arstitädi oli meiega rahul. Liisa oli 3580 g ja 51,5 cm ning Kaspar 3320 g ja 51 cm.

3. mail võtsime ette lisatoidu andmise. Tegelikult oleks pidanud seda juba varemgi arsti sõnul tegema, aga tundus, et nad on ikka liiga pisid selle jaoks. Proovisime siis nüüd. Nagu arvata on, on see esialgu rohkem mädimine kui söömine. Ajavad keelega suust välja ainult. Peale esimesi kordi teen pausi sisse, kuna tundus, et ei lähe neile ikka see ja 17. mail proovime uuesti alustada.

6. mail tuli meil ette võtta järjekordne Tallinna sõit. Seekord tuli veel varem sõitma hakata, sest kella 10ks pidime juba Lastehaiglas olema. Silmaarst tahtis Kaspari silmi vaadata ja laste isiklik ihuarst mõlemaid lapsi näha. Silmaarst ütles, et Kaspari silmad on jälle nõksu võrra paranenud, aga endiselt päris terved ei ole. 3 nädala pärast tahab ta uuesti vaadata. Lastearst kuulas ja vaatas ning oli meiega rahul. Et lapsed on parasjagu juurde võtnud vahepeal. Vereproovi andsime ka ja hemoglobiin on endiselt pisut madal (mõlemal 115), aga võrreldes viimati haiglas võetud prooviga on tulemus parem. Rauda tuleb endiselt juurde anda, 1,5 ml korraga.

Nädalas võiks lapsed juurde võtta u 150 g ja 6-kuuseks saades võiks kumbki ühe söögikorraga väikese purgi püreed nahka pista. Arst soovitas suvikõrvitsat, lillkapsast ja viimasena porgandit.

Peale arsti käisime mehe õe juures lapsi tankimas ja meile pakuti ka süüa. Tagasiteel hakkas Kaspar kahjuks pahurdama. 

9.05 jäävad lapsed esimest korda vanaemaga paariks tunniks kuni mina lasteaias emadepäeva kontserdil käin. Hiljem pääseme emaga mõlemad kultuurimaja kontserdile, kui issi lapsi valvab. 

11.05 tulevad meile katsikulised, seekord minu pere. Liisa-Kaspar saavad kingituseks oma vanaema õmmeldud lapitekid ja puzzlemati. Lisaks saavad onupojalt laenuks lamamistooli ja mängukaare. 

27.05 on meil järgmine Tallinna sõit. Seekord läheme koos minu isaga, sest nad on paar autot meile välja valinud kuulutustest ja need tuleks üle vaadata. Kuna meid on 5, siis otsutame isa bussiga minna, seal on rohkem ruumi ja saame ka käru kaasa võtta, et proovida, kas see autosse ikka mahub. Aga isa buss jääb paar kilomeetrit enne Ääsmäed seisma! Asusime siis sugulasi läbi helistama, kes meid aidata saaksid. Kuna hommik on veel üsna varajane, siis keegi ei taha esialgu meiega rääkida. Seal teeääres bussis passides on mul väga hea meel, et lastele on piimakanistrid omast käest võtta:). Lõpuks saame meie lastega ühe autoga Tallinnasse ja mehed saavad teise auto, millega minna autosid vaatama. Lastehaiglasse silmaarstile jõuan lastega suht viimasel hetkel, arst on just ringkäiku lõpetamas ja ära minemas. Õnneks on ta nõus kauem olema ja Kaspari ka ikka üle vaatama. Ootame siis, kuni silmatilgad mõjuma hakkavad ja selgub, et Kaspari silmad on terved! See tähendab enneaegse retinopaatia on ise paranenud!

Kaspar naeratas esimest korda teadlikult 13. mail, paar päeva hiljem juba suure suuga ja ajab juttu.

Issi istutas Liisale ja Kasparile aeda oma õunapuu, millel on 2 sorti: Valge klaar ja Suislepp.

Liisa teeb 15.05 oma senise rekordmagamise ja magab öösel 6 tundi järjest. Muidu on magamisega keerulised lood. Vankris ka ei taha magada ainult kui sõidutatakse. Olen juba päris meeleheitel, kui proovin nad teki sisse mässida ja nad magavad! Kuni läks palavaks ja enam ei saanud mässida.
Kodused kaalumised Liisal: 3450, 3605, 3695, 3880, 3965, 4010, 4075, 4110, 4220 ja 4275 g ehk siis 870 g kuus, Kasparil 3170, 3185, 3385, 3475, 3605, 3645, 3740, 3810, 3910 ja 4000 g ehk siis 890 g kuus.

28.04-04.05

28. aprillil täitus lastel juba 4 kuud. Esimest korda sai emme sünnipäeva puhul ise torti küpsetada ja saime seda terve pere ringis süüa.

Sünnipäeva puhul tuli ette võtta teine perearsti visiit. Kaaluti, mõõdeti ja tehti kingituseks süsti. Et nad üksi ei peaks süstivalu kannatama, tehti sutsud ka issile ja venna Sannule, neile siis puugivaktsiinid. 

Arsti juures mõõdeti Kaspari kaaluks 3320 g (seal kaalutakse koos mähku ja bodiga), pikkuseks 51 cm ja peaümbermõõduks 37 cm. Võrreldes eelmisel perearsti visiidil 08.04 mõõdetuga on kaalu juures 500 g ja pikkust 4 cm. Peaümbermõõtu eelmisel korral ei mõõdetud. Liisa kaalus arstil 3580 g, pikkus 51,5 ja pea 36,5 cm. Võrreldes eelmise korraga juures 520 g kaalu ja 3,5 cm pikkust.

Sellel nädalal on mõlemad lapsed avastanud, et oma näppe on ka päris magus lutsutada, kui emme tissi ei ole kohe võtta. Selle viimasega on Kaspar õhtuti riidlema hakanud. Öösel ja hommikupoole sobib tiss küll, aga pealelõunat võtab küll tissi suhu, aga samas hakkab nutma. Ma arvan, et ta ei viitsi lihtsalt enam imeda peale seda, kui esimene piimavool on läbi ja saab siis tigedaks, kui piima enam ei tule. Olen siis talle pudelist juurde andnud.

Magamisega on endised lood. Mõni üksik öö on õnnestunud nii mööda saata, et lapsed ainult söövad ja magavad. Enamasti kisutakse aga mingi aeg jorin üles, tavaliselt hommikupoole, ja siis ei jää muud üle, kui nad kõhupeale magama võtta. Üldiselt nad ongi meil öösiti kaisus, sest siis nad magavad natukenegi, kui oma voodisse tõsta peale söötmist, siis üsna varsti on jorin lahti. Ja nii ma siis keerutan end kordamööda ühe ja teise poole vastavalt sellele, kes kisa teeb. Kui päeval nad söövad tavaliselt ühel ajal, siis öösel kordamööda.

Päeval magatakse korralikult ainult vankris ja seda peab ka aeg-ajalt kontrolli mõttes ikka kiigutamas käima. Aga üks päev juhtus ka selline ilmaime, et mõlemad lapsed magasid päeval toas ja mitte emme süles. Kaspar nimelt kustus peale pudelit kott-toolis ära (söödan teda pudelist seal, sest samal ajal Liisat rinnast söötes hoiab see Kasparit sobilikus asendis) ja jäi sinna magama lausa tunnikeseks. Ja Liisa magas samal ajal voodis. Emme jõudis isegi õhtusöögi valmis teha, mida polnud sinnamaani kordagi juhtunud.

2. mail käisid meil esimesed ametlikud katsikulised. Saarlastest kambakese liikmed olid kõik oma võsukesed maha jätnud ja tulid Liisat-Kasparit vaatama koos uhke riidekorviga. Eks ma üritan need ilusad kostüümid ka vastalt pildile saada, kui need meile ükskord parajaks saavad.

3. mail oli selline ajalooline päev, et lapsed said esimest korda püreed. Nad on juba 4-kuused ja arst käskis paar päeva enne meie järgmist kohtumist proovi teha, et siis saaks öelda, kuidas läks. Oli küll üsna imelik vastsündinule lusikaga püreed anda, aga läks üllatavalt edukalt! Ma küll ei tea, mida need lastetoidu tootjad valmistavad, et ainult mingeid segapüreesid poes müüakse. Tahtsin alustada kõrvitsast, nagu soovitatakse, aga poes oli ainult juurvilja! püree kõrvitsast ja kartulist (nii ütles silt purgil). Kartul peaks olema üks viimaseid köögivilju minu teadmist mööda, mida lastele antakse. Ja toore tavalise kõrvitsa hooaeg on vist läbi, sest seda ka poes ei müüda. Igal juhul kahel hommikupoolikul pakkusin neile siis seda kõrvitsa-kartuli püreed ja täitsa sõid, ei ajanud välja ega midagi, aga ööd olid meil tavalisest veel rahutumad, mistõttu kahtlustasime, et äkki püree tekitas gaase. Aga see võis ka kokkusattumus olla, kuna nad on pidevalt öösiti rahutud.

Pühapäevasel päeval ohverdas issi enda lastele, et ma saaks oma hobidega tegeleda st pesu pesta ja triikida. Ema mul vaatas juba kerkivaid pesukuhjasid, et ta peab ikka appi tulema. Aga sain ikka oma jõududega hakkama. Kuigi kui ma varasemalt triikisin praktiliselt kõik asjad ära, siis nüüd jäävad ikka päris paljud triikimata. Sander juba torises, et kas ta tõesti peab TRIIKIMATA pidzaama selga panema:). Ja kui ma ka triigitud saan, siis tuleb pesu ka kappi panna.

On üks emade kõnekäänd, et esimese lapsega riided pestakse, kuivatataks ja triigitakse, teisega pestakse ja kuivatatakse ning kolmandaga ainult kuivatakse:) Lisaksin veel, et kui esimese, teise ja kolmandaga pannakse riided peale neid toiminguid ka kappi, siis neljandaga selleni ei jõua ja riided lähevad ka hunnikust otse kasutusse.

Tegemata koduste tööde pärast mul ongi natuke kahju ja kurb päevad läbi teleka ees passida ja lapsi süles magatada, aga midagi pole teha. Kui valida triikimata pesukuhjad või magamata ja pahurad lapsed, siis valin ma mõistagi triikimata pesu. Ja igal hommikul ärgates loodan, et täna tuleb parem päev ja lapsed TÄNA PÄEVAL hakkavad magama. Sama loodan ma ka igal õhtul magama minnes, et TÄNA ÖÖSEL nad magavad. Ja igal õhtul ja hommikul tuleb tõdeda, et täna polnud veel see päev või öö.

Ega õues ka eriti selliseid töid ette võtta ei tasu, mida igal hetkel pooleli jätta ei saa. Sest vankris järjest rahulikult maganud on nad mõnel üksikul päeval. Enamasti tuleb neid aeg-ajalt kiigutamas käia. Ja kui kiigutamise peale juba rohkem aega läheb, kui töötegemiseks jääb, siis on juba mõttekam üks pikem jalutusring ette võtta. Siis saab vähemalt kevadist loodust rohkem näha, kui ühe koha peal kiigutades. Ja koer on ka õnnelikum:)

Kaspari kaalud: 3170, 3185. Kuu ajaga on Kaspar juurde võtnud 594 g.

Liisa kaalud: 3450, 3605, 3660. Kuu ajaga on Liisa juurde võtnud 774 g.