Meie pere pesapuu

18. juuni 2010

Lapsesuu

Karl pani eile omale nokamütsi tagurpidid pähe ja ütles: "Emme, vaata, ma olen rullmüts!"

Hommikul tuli multikate vahele mingi nõudepesumasina vahendi reklaam, Calgonit vms, kus lubati ka kuuks ajaks nõudepesumasina tasuta kasutamist. Karl arvas selle peale:
"Emme, eks meil pole seda masinat vaja?"
"?"
"Sulle ju meeldib nõusid pesta?"
"Aga loomulikult...".

16. juuni 2010

Varesele valu

Karl on meil selline üsna alalhoidlik poisi kohta. Ei kipu liialt ronima, turnima, hüppama, jooksma, poris mängima. Ja seetõttu pole meil ka suuremaid traumasid juhtunud (ptüi-ptüi-ptüi). Aga see nädalavahetus oli ta üsna õnnetu. Laupäeval õnnestus tal oma autoga niimoodi kihutada toas, et see lendas uperkuuti ja Karl sai lõhkise moka. Väga hullusti ei olnud, aga huulest ikka verd tuli ja ninast ka natuke. Siis ta oli tükk aega õnnetu ja pikutas voodis. Samal õhtul kukkus ta saunas kuidagi tagumiku peale, nii et see võis ka päris valus olla. Ja tagatipuks pühapäeval lõikas ta endale näppu. See muidugi osaliselt emme süü, kuna lubasin tal rabarbareid lõigata. Alguses tuli väga hästi välja, aga siis hakkas vist kiirustama ja lõikaski natuke sõrme. Järsku ütles, et ta ei taha enam lõigata, siis tuligi välja, et näpp oli kergelt verine. Sel korral lubas issil isegi vabatahtlikult plaastri peale panna, muidu talle see üldse ei meeldi. Lootis vist, et siis ei ole valus enam. Peale seda oli ka tükk aega täitsa soss. Ja nuga vist niipea kätte ei võta:)
Kui Sannu kusagilt haiget saab, siis tuleb nuttes emme või issi juurde. Küsime, et kas sa said haiget, noogutab pead. Küsimuse peale, et kust ta haiget sai, näitab ta alati pea peale, kuigi haiget sai hoopis nt jalg või sõrm, ikka peab pea peale puhuma:) Ja siis Karl ikka lohutab laulusalmiga, et varesele valu, harakale haigus, meie Sannu saab terveks! Ning et pulmadeks saab terveks:)
Lõpetuseks kaks pilti sellest, kuidas väikesed abilised meil kartuleid maha aitasid panna:

10. juuni 2010

Suvi, sügis, suvi, sügis...

Ilm ei suuda kuidagi ära otsustada, mis aastaaeg on: kord on suviselt soe, siis jälle sügiseselt jahe. Aga sääski ja puuke on metsikult palju. Seetõttu käisime ka Karliga ennast puukide vastu vaktsineerimas. Sellega on omamoodi naljakas lugu. Nimelt meie Amet kompenseerib välitöödega seotud töötajate puugisüsti. Kuid apteegist antud tšekil on ostjaks märgitud isik, keda juba pea 7 aastat ei eksisteeri, nimelt oli perekonnanimeks märgitud minu neiupõlvenimi! Vaktsiini ostsin digiretsepti ja ID-kaardiga, ei saa aru, kust selline nimi sinna sai. Ja kuna nimi vale, siis Amet ei maksa. Apteegis ei olnud eriti sõbralik teenindaja telefoni otsas, eks esmaspäeval lähen kohale ja üritan asja ära klaarida. Aga milline sebimine ühe vale nime pärast!
Kõik aiaviljad said maha, kuigi uudismaast kartulipõld on juba ühtlaselt orasheinaga kaetud. Kasvuhoone sai ka valmis, nii et tomatid on maas (õigemini päris valmis ei ole, aga piisavalt, et tomatid saaks sisse kolida). Aed on peaaegu seakindel, puud on peaaegu metsast koju veetud. Tasapisi ikka midagi saab tehtud. Nädalavahetuseks on plaanitud suurem puudevedu ja kartulipõllul mätaste lammutamine.
Räägiks lastest ka mõne sõna vahelduseks. Sannu kohapealt oskaks vist issi rohkem rääkida, nemad kahekesi koos oma päevi ju veedavad. Sannu on rohkem selline omaette toimetaja: mängib täitsa liivakastis, eriti meeldib veega mängida ning nt kive ja käbisid veeloiku loopida. Autod meeldivad väga, muudkui sõidutab neid "Änn, änn, änn". Väga asjalik ja arukas noormees on ja kuigi sõnu on ikka ainult "emme, änn, auh, (m)uuu, öh-öh", siis aru saab ta kõigest ja oskab ka ennast arusaadavaks teha. Ja kui emme viipekeelest aru ei saa, siis tullakse konkreetselt ja sikutatakse püksisäärest sinna, kuhu vaja. Kallistada ja musitada meeldib, õhumusisid saadab ning tantsida meeldib. Nii hea on tema siirast rõõmu näha, kui ta meid koju tulemas näeb. Jonnida muidugi oskab ka, viimase aja komme on asju loopida, kui midagi ei meeldi. See pilt on tehtud venna sünnipäeval, kui Sannu äkki kuidagi väga vaikselt teises toas oli:) ja ilmselt on ta kurb, et ta avastati.

Karl käib ikka lasteaias, kuigi neid on suvevaheajal vähem ja järgmisest nädalast lähevad vist väikestega kokku. Ta ise tahab kangesti minna ja kuna ta juba enne 7 tavaliselt üleval on, siis miks mitte. Lasteaias on mõnes mõttes kahjulik käia, kuna sealt õpib peale kasulike asjade ja rumalusi. Näiteks ükspäev tuli koju, näitas keskmist näppu ja ütles, et vak juu tähendab seksi emaga. No mis sa kostad sellise asja peale! Muidugi ütlesin, et nii ei tohi rääkida ega näidata, aga kui teised nii teevad... Teine asi on ma-ei-ole-sinu-sõber ja ära-ole-tema-sõber. Headest asjadest on Karl joonistama õppinud, ega ma ei tea, kas ainult lasteaia tõttu või oleks ta ka ise hakanud, aga nüüd tulevad piltidele inimesed, autod, päike, lepatriinud. Ühel pildil oli emme ja Karli jutu järgi on emme kõhus tita. Üritasin siis selgeks teha, et ei ole, aga selle peale vastati, et see oli siis, kui Sannu emme kõhus oli. Ootan hirmuga juba seda küsimust, et kuidas see tita sinna emme kõhtu saab:)

Sellel pildid "aitab" Sannu issil kasvuhoone karkassi teha: