Meie pere pesapuu

27. juuli 2010

Aeg lippab ikka kiiresti. Kuu aega linnakontoris referenti asendades möödus nagu niuhti, täna olen jälle tagasi oma kontorilaua taga. Viimasel nädalal pidin kirjade järgi veel asendama ka jäätmespetsialisti ja välisõhu spetsialisti, aga õnneks keegi midagi ei tahtnud.
Reedel käisin ka ooperis, "Figaro pulma" vaatamas. Kogu see Saaremaa Ooperipäevade korraldus on ikka klass omaette. Tohutu suur telk, suur lava, valgete katetega toolid, punased vaibad, kristall-lühtrid laes, omaette telgid puhvetiga. Vahepeal ladistas telgile vihma ka, aga sees oli mõnus, kuigi lõpuks hakkas pisut jahe. Ooperietendus ise oli ilus, aga minu isiklik arvamus oli, et see oleks võinud kuidagi võimsam olla, nii orkester kui lauljad. Ma ei tea, ilmselt oli asi tohutus ooperisaalis, et see nii hästi ei kõlanud. Aga teinekordki võiks minna. Rahvast oli ikka tohutult palju, ma usun, et ühtegi vaba kohta ei olnud, vähemalt meist eespool küll ei paistnud. Teiste hulgas oli näha Savisaari, Laanetit, Leedot ja proua linnapead.
Üks kultuuriüritud mahub suvesse veel, Tätte kontsert. Karl on meil ka suur fänn, nii et pean tema ka kaasa võtma. Aga mulle ausalt öeldes need Tätte vabaõhu megakontserdid väga ei meeldi, hoopis parem on teda kusagil väikses saalis kuulata, kui teda ikka näha ja kuulda ka on.
Suvi kulgebki edasi üsna tihedas tempos: 2 päeva saan tööd teha, siis kolmapäeva õhtul suundume Ameti suvepäevadele Vooremaale. Sealt edasi reede õhtuks Elva kanti, kus laupäeval-pühapäeval kanuutame. Siis saab veel nädalakese tööd teha ja siis hakkab ka minul lõpuks PUHKUS! See tundub minevat puuladumise tähe all. Lõhutud puude hunnik on igal juhul muljetavaldav ja pooled puud on veel saagimata-lõhkumata. Keegi ikka unistas remondist ka, aga selle jaoks vist aega ei jätku. Ja muidugi ei saa mainimata jätta suve tähtsündmust- Maailmaparandaja ja Mpsi pulmi!
Senine suvi on täitsa tore olnud. Vahepealse kuumalaine ajal oli kontoris päris tore olla, kuna mul oli seal konditsioneer seina peal. Lõunat sõin ka majast lahkumata. Kõikse hullem aeg oli autosse istudes, mis oli päev läbi päikese käes soojenenud. Aga üsna ruttu jahutas konditsioneer ka selle maha. Poistele oli see palavus raskem üle elada. Ise veel istud toas või vähemalt varjus, aga neil ju vaja ringi toimetada, said siis mõnusalt veega solistada. Ja päeval nad magada ka ei saanud.
Kuumal suvel on ka üks ebameeldiv kõrvalnäht- sauna kaev sai tühjaks. Ja ega maja kaevus ka palju vett ei paista (kusjuures kevadel oli vesi seal maapinnani). Seega peame sauna ja pesupesemisteenuseid mujalt otsima ja lootma taevaisale, et ta vähemalt kastmisvett annaks. Aiamaal saab praegu herneid süüa, sõstrad korjasin ära, neid väga palju polnudki. Ja lilled õitsevad, mu oma kasvatatud lillekesed. Pisikesed kurgipojad hakkavad ka tulema ja pikisilmi ootan tomatite valmimist. Kasvuhoone on mul paras džungel. Ja kartulipõld on ka uskumatul kombel ja tänu ema raskele tööle päris ilus. Järgmisel nädalal peaks piiluma minema, kas juba on midagi all.