Narvas käidud siuh-vilks

Kevadel sai ekstra lihtsalt niisama Marguse ja Erikuga Narvas kaasas käidud, et saab ka korra elus Narvat näha. Ja nüüd käisin ma seal juba kolmandat korda ühe aasta jooksul. Aga eilne tööpäev nägi välja selline: u 7 tundi bussisõitu ja u pool tundi asjaajamist. Väga asjalik, aga ehk saab selle töö ka lõpuks valmis. Narva nägi endiselt samasugune välja, ainult jõulukaunistused tegid linna pisut ilusamaks.
Ja väike nipp- kuidas lahti saada mütsist, mida sulle tegelikult absoluutselt kanda ei meeldi? Lihtsalt jätta ta Narva bussi, kust teda on väga ebatõenäoline kätte saada:)

Võtsin julguse kokku

ja käisin lõpuks hambaarsti juures. Tuleb tunnistada, et hirmul olid liiga suured silmad ja tegelikult ei olnud üldse nii hirmus. Tund aega hiljem väljusin üllatavalt meeldiva kogemuse ja mitme tuimestussüstiga ning poolteise augu ja 800 krooni võrra vaesemana. Väga meeldiv arst oli. Jaanuaris tuleb tagasi minna, aga õnneks avastati vaatamata sellele, et väga ammu pole käinud, ainult 2 auku. Kuid selgus ka kurb tõsiasi, et mu tarkusehambad ei mahu ilmselt suhu ära ja tuleb välja tõmmata:(

Läbi udu

Pole väga pikka aega midagi asjalikku öelda olnud, nüüd võiks paar rida kirja panna.
Kõigepealt seda, et eile siis tähistasime 8 aasta täitumist tollest õhtust, kui saatus ja tähemärgid meid kokku viisid. See lihtsalt pidi olema nii määratud, usun mina. Ja seepärast ütlen ka, et inimesed, uskuge armastusse! Igale ühele leidub kusagil keegi, kes on just temale loodud ja küll siis saatus või Jumal leiab ka viisi teid kokku viia, nii nagu juhtus meiega.
Eile õhtul oli meil väike firmapidu, lihtsalt pingete maandmiseks. Koht selleks oli täiesti fantastiline- Plasku 13. korruse saun. Vaade sealt oli hingematvalt kaunis ja igati oma hinda väärt. Igast ruumist võis muidugi seda vaadet ka nautida: basseiniruumist niikuinii, aga isegi duši- ja leiliruumist. Mina olin muidugi kaine autojuht, aga teised võtsid päris lõdvalt, algul saime Plasku klaasid uduseks, hommikuks aga oli terve linn sellesse uttu mattunud:) Nüüd siin inimesed põevad, mina küll aru ei saa, mis neil viga on:)
Ja veel tõdesin juba mitmendat korda, et fotokat peaks tegelikult igal pool ja alati kaasas kandma, sest kõige ilusamad ja huvitavam pildid leiad just siis, kui seda kaasas ei ole. Eile käisin Luunjas planeeringu avalikul arutelul (kuhu õnneks kedagi kohale ei tulnud:)) ja Tartusse tagasi sõitma hakates oli hingematvalt kaunis päikeseloojangust värviküllane taevas, aga muidugi ei olnud mul fotokat kaasas.

Suurepärane uudis, mida ei suuda enam endateada hoida.

Sellest tuleb nüüd üks ainulaadne ja eriline sissekanne. Kuna on juba selline info- ja internetiajastu, siis saab ju kõike interneti vahendusel teha ja tundub, et see on lihtsamgi, kui kõikidele inimestele silmast-silma teatada, kuna varem pole tahtnud öelda ja seltskonda on viimasel ajal raske kokku saada.
Asjalugu on siis järgmine: kõik kes pole veel otsesest või kaudsest allikast kuulnud või ise oma loogikaga midagi aimanud, siis teatan siinkohal ametlikult, et meie ootame last! Mai alguses on meie perekonda ootada järelkasvu, veel ei tea, kas meid õnnistatakse pisikese poisi või armsa tüdrukutirtsuga. Me oleme üliõnnelikud!

Eelmise postituse tühistamine

Koka haigestumise tõttu jääb kolmapäevane õhtusöök Eha tänaval ära (või siis lükkub millalgi kaugemasse tulevikku).

Ma olen tõesti nõnda lahke

Kuna paljud inimesed avastasid, et nemad ei saa reedel tulla, siis ühisel hääletusel otsustati õhtusöök korraldada ka kolmapäeval. Nii et kõik, kel kõht tühi või soovivad lihtsalt seltskonda, on siis jällegi Eha tänavale oodatud.

Sööma, sööma!

Mõtlesin ka oma panuse ühisesse toidukatlasse anda ja kutsun kõiki näljaseid REEDEL kella 7 ajal perekond Kallase tagasihoidlikku residentsi õhtusöögile. Et siis süüa saab aadressil Eha 23-6a, uksekood 5228180 või 53402201.