Meie pere pesapuu

5. veebruar 2014

05.03.2014 - 39. elupäev

Täna hommikul magasingi sisse:) Öö oli üsna hakitud, kuna esimene äratus oli juba 4.40 ja siis jälle 7.15. Ja siis vahepeal käivad teised sisse-välja ja kõige tipuks tuli hommikul vara koristaja. Ja nii ma ärkasingi 15 minutit soovitust hiljem. See tähendas, et hommikupudru pidin üleval söömata jätma, aga võileiva ja saiakese jõudsin kaasa haarata. Siis ruttu piima lüpsma. Ja seejärel tulid varajased külalised koduvallast.
Hommikul tuli välja, et Liisale tehakse 4 korda ööpäevas auru: kell 6, 12, 18 ja 24. Kell 12 ja 24 on 2 auru 2 ravimiga: Pulmicort ja Ventolin, teistel kordadel ainult Ventolin. Täna hommikul tegin ise Liisale auru. Õde paneb ravimi valmis ja ma pean ühe käega Liisat natuke istukil hoidma ja teise käega hoian maski nina ees. Peale Pulmicorti auru tuleb nägu puhtaks teha.
Arst käis ja vaatas lapsed jälle üle. Kasparil on kaaliumipuudus ja hakkab seda juurde saama. Liisat aga käsitletakse arstliku komisjoni otsusega kui kopsuhaiget. Kuigi röntgenpilt otseselt seda ei näidanud, siis natuke turseid oli siiski näha. Selle vastu siis Ventolin ja kopsutorude lahtiminekuks Pulmicort, et võimalikult vara ravimisega pihta hakata. Arst ütles, et Ventolini väga pikalt ei tehta, aga Pulmicorti auru saame suure tõenäosusega veel koduski edasi teha:( Ohjah, peab vist ikka endale ka aurumasina ostma.
Silmauuringuid tehakse veel kindlasti 40. rasedusnädalani välja. Ja see, et praegu on korras, ei tähenda midagi, igal ajal võidakse avastada, et silmadega ikkagi on jama. Tegelikult ma lugesin seda isegi eile õhtul.
Üks hea uudis oli siiski ka tänases päevas. Arst ütles, et Liisa on juba suur laps ja nii sai Liisa kuvöösist välja vesivoodisse! Ja esimest korda riided selga! Õde oli küll üsna kahtleva näoga, et ei tea, kas ta ikka hoiab temperatuuri. Siis arst võttis natuke tagasi, et no paneme vesivoodisse ja proovime, aga kuvöösi veel kohe ära ei vii. Et kui suudab temperatuuri hoida, siis jääb voodisse, kui mitte, siis kolib tagasi. Kahjuks ma ise olin parasjagu lüpsmas, kui nad teda riietasid (esimesed riided olid roosad muidugi, kuigi roosasid riideid pidi neil pesutädi jutu järgi üsna vähe olema) ja voodisse panid. Nii et piimaga tulles oli mul voodis täitsa suur laps äkitselt. Ta on hoopis teist nägu riiete ja mütsiga. Kohe täitsa päris tita juba:)
Arst arvas ka, et Liisa võiks homsest 3-tunniste vahedega süüa. Oh rõõmu, jälle erinevad graafikud ilmselt:(
Esimene kraadimine andis 37,5, nii et fliis võeti ära ja temperatuuri keerati voodil vähemaks. Peale teist kraadimist keerati veel vähemaks. Tundub, et ta suudab hoida temperatuuri. Ja niiiii hirmus hea on, et ma saan vabalt igal ajal talle musi teha nüüd! Ja sülle võtta!
Peale voodisse kolimist kiusati Liisat veel päris palju, lausa järjekord oli ukse taga arstitädidest. Kõigepealt tehti südame ultraheli jälle ja seejärel kopsuröntgen.
Kui ma eile pesin lapsi, siis täna ka kaalusin Kasparit ja vahetasin ta voodipesu. Andurid sain ka ise lahti, aga pärast õde pani tagasi. Voodipesu vahetamine on neil ka paras teadus: kõigepealt kõik välja, siis puhas lina madratsi ümber, siis pesa tagasi, selle sisse puhas lina ning pea alla veel eraldi kolmnurkseks volditud lina. Ja seda tuleb teha kiiresti, et kaalul olev väikemees liiga ära ei jahtuks. Siis laps tagasi ja mässu jalga.
Saarlaste konsentratsioon meie korrusel suurenes täna. Tegelikult laps oli siin juba varem, aga täna tuli ema ka.
Kaspar kaalus täna 1142, aga Liisa võttis alla: 1338 g. Ja üks erakordne asi veel: tänase päeva lõpuks polnud kummalgi lapsel mitte ühtegi kanüüli! Seda pole vist nende elu jooksul juhtunud veel.

Kommentaare ei ole: