Täna toodi hommikukohvi kõrvale kannuga piima, tavaliselt kallatakse see kohe tassi. Olingi varem mõelnud, et võiks nii olla, sest olen harjunud kohvi rohke piimaga jooma ja mõtlesin, et äkki siis kõlbab siinne kohvi juua. Ei kõlvanud ka rohke piimaga:(
Peale hommikust lüpsi lapsi vaatama minnes hakati Takule just kätte kanüüli panema. Et naba omad võetakse ära ja see peaks laskma ka kõhul puhata. Mind saadeti viisakalt ära, et parem, kui ema juures ei ole.
Kui ma tunni aja pärast tagasi läksin, oli palat rahvast ja sagimist täis: kolmandat last valmistati ette Lastehaiglasse transpordiks. Kõlas uskumatult, aga emale öeldi, et ta saab last vaatamas käia külastusaegadel 12-19! See on ikka ütlemata tänuväärt, et ma siinsamas oma piside juures saan olla ja saan igal ajal neid näha ja katsuda. Kuna kõik arstid ja õed olid lapse juures ametis, siis minuga ei rääkinud keegi. Istusin siis nagu alati lihtsalt natuke mõlema juures.
Peale lõunast lüpsi sain ka arstile jutule. Tiku sööb praegu 4,5 ml piima, mis on pool vajaminevast toitaine kogusest, ülejäänud saab veeni kaudu. Südame ultraheli näitas, et vereringe ei ole päris sulgunud, väike auk on alles, aga see peaks ise kinni kasvama ja seisundi järgi ravi ei vaja. Taku kõhupilt oli juba parem, aga siiski nädal aega talle piima ei anta ja siis peab otsast peale harjutama hakkama:( Südame ultraheli näitas, et Takul on vereringe rohkem avatud ja vajaks isegi ibuprofeeni ravi, aga kuna kõhuga on probleeme ja seisund seda ei vaja, siis seda esialgu ei anta. Uued uuringud tehakse mõlemale mõne aja möödudes. Takule pandi kätte kanüül, arst ütles, et napilt mahtus veresoonde ära.
Õhtupoolikul neid vaatamas käies ei olnudki Tikul enam maski peas! Üks väike vanainimene või ufonaut vaatas mulle sealt vastu. St ta siiski ainult piilub vahel natuke, enamasti on silmad kinni. Taku päevitas seekord suure lambi all ja tal olid väikesed tumedad silmakaitsmed nagu prillid peas:) Teda oli täna kõvasti kiusatud juba ja peale nabaveeni kateetrite eemaldamist pidi ta täiesti uude kuvöösi kolitama. Kateetreid parasjagu eemaldatigi.
Siin on pilt valmis sätitud kuvöösist. Neid linu ja tekke ja tekikesi on seal ikka omajagu. Juhtmetest ja torudest muidugi rääkimata.
Veidi hiljem kutsus õde mu Takut vaatama, et tal polnud ka maski ja kas ma tahan pilti teha. Nii saingi mõlemast esimesed pildid. Issi tegi küll vendadele telefoniga ka pildid, aga ega sealt vist suurt paista ei ole, pealegi siis olid maskid ees.
Peale õhtusööki (riis porgandi, maisi ja frikadelli kastmega!) käis Jupijumal mul seltsiks natuke ja tõi mulle lõnga! Nüüd ma saan pisidele kuduma-heegeldama hakata. Ma muidugi ei tea, kas ma niiii pisikesi asju oskangi teha.
Hiljem lüpsin ja läksin veel kord lapsi vaatama. Õde käis ka juba kutsumas, et Taku ootab oma paid, mis talle tänaste vintsutuste eest lubati:) See õde on neist kõige sõbralikum ja jutukam. Takul oli ka mask ära jäetud, kuna analüüsid olid korras! Nii et 6. elupäeval on mõlemad maskita! Ja ma sain tema tumedale juuksetutile kenasti pai teha.
Minu sealoleku ajal tuli radioloog röntgenpilti tegema. Mind paluti küll koridori minna, aga ukse vahelt ma ikka piilusin, kuidas seda pilti tehakse. Neil on seal kohapeal spets masin, mingi plaadike pandi kuvöösi all, aparaat kuvöösi kohale ja tehtud see oligi. Pärast sain ma mõlemat last hoida, kuni neil linu vahetati. Tiku sai isegi väikese roosa mütsikese pähe! Taku endiselt päevitas oma silmaklappidega.
Täna oli vist esimest korda helge ja positiivsete emotsioonidega päev. Ainult hommikul natuke pabistasin südameuuringu tulemuste pärast. Ja ainsad pisarad tulid nähes Tikut ilma maskita. Natuke valus oli ka jõuluajal tehtud pilte vaadata ja mõelda, et siis oli kõik veel täiesti korras. Aga eks ma hakkan ilmselt harjuma olukorraga lõpuks. Senini ma muidugi lootsin alati parimat, aga ikkagi kartsin, et midagi võib ka valesti minna ja iga masina piuksumine ehmatas ka mind, kuigi öeldi, et lapsed on stabiilsed.
Täna käis issi neile ka ametlikult nimesid panemas. Muidugi esialgu selgus, et mul on ainult üks laps, poiss, sündinud:) Asja uurimisel selgus, et Tiku sünnitõend oli neil sünnitusosakonnas registrisse saatmata jäänud. Varem anti paberil sünnitõend, nüüd käib kõik elektroonselt. Ühe klõpsuga aeti asi siiski korda ja lapsed said ametlikult nimed. Enesele teadmata olime nimede valikul tabanud moesuunda, kuna nii tüdruku kui poisi nimi olid Saare maakonna populaarseimad nimed 2013. aastal:)
Peale hommikust lüpsi lapsi vaatama minnes hakati Takule just kätte kanüüli panema. Et naba omad võetakse ära ja see peaks laskma ka kõhul puhata. Mind saadeti viisakalt ära, et parem, kui ema juures ei ole.
Kui ma tunni aja pärast tagasi läksin, oli palat rahvast ja sagimist täis: kolmandat last valmistati ette Lastehaiglasse transpordiks. Kõlas uskumatult, aga emale öeldi, et ta saab last vaatamas käia külastusaegadel 12-19! See on ikka ütlemata tänuväärt, et ma siinsamas oma piside juures saan olla ja saan igal ajal neid näha ja katsuda. Kuna kõik arstid ja õed olid lapse juures ametis, siis minuga ei rääkinud keegi. Istusin siis nagu alati lihtsalt natuke mõlema juures.
Peale lõunast lüpsi sain ka arstile jutule. Tiku sööb praegu 4,5 ml piima, mis on pool vajaminevast toitaine kogusest, ülejäänud saab veeni kaudu. Südame ultraheli näitas, et vereringe ei ole päris sulgunud, väike auk on alles, aga see peaks ise kinni kasvama ja seisundi järgi ravi ei vaja. Taku kõhupilt oli juba parem, aga siiski nädal aega talle piima ei anta ja siis peab otsast peale harjutama hakkama:( Südame ultraheli näitas, et Takul on vereringe rohkem avatud ja vajaks isegi ibuprofeeni ravi, aga kuna kõhuga on probleeme ja seisund seda ei vaja, siis seda esialgu ei anta. Uued uuringud tehakse mõlemale mõne aja möödudes. Takule pandi kätte kanüül, arst ütles, et napilt mahtus veresoonde ära.
Õhtupoolikul neid vaatamas käies ei olnudki Tikul enam maski peas! Üks väike vanainimene või ufonaut vaatas mulle sealt vastu. St ta siiski ainult piilub vahel natuke, enamasti on silmad kinni. Taku päevitas seekord suure lambi all ja tal olid väikesed tumedad silmakaitsmed nagu prillid peas:) Teda oli täna kõvasti kiusatud juba ja peale nabaveeni kateetrite eemaldamist pidi ta täiesti uude kuvöösi kolitama. Kateetreid parasjagu eemaldatigi.
Siin on pilt valmis sätitud kuvöösist. Neid linu ja tekke ja tekikesi on seal ikka omajagu. Juhtmetest ja torudest muidugi rääkimata.
Veidi hiljem kutsus õde mu Takut vaatama, et tal polnud ka maski ja kas ma tahan pilti teha. Nii saingi mõlemast esimesed pildid. Issi tegi küll vendadele telefoniga ka pildid, aga ega sealt vist suurt paista ei ole, pealegi siis olid maskid ees.
Peale õhtusööki (riis porgandi, maisi ja frikadelli kastmega!) käis Jupijumal mul seltsiks natuke ja tõi mulle lõnga! Nüüd ma saan pisidele kuduma-heegeldama hakata. Ma muidugi ei tea, kas ma niiii pisikesi asju oskangi teha.
Hiljem lüpsin ja läksin veel kord lapsi vaatama. Õde käis ka juba kutsumas, et Taku ootab oma paid, mis talle tänaste vintsutuste eest lubati:) See õde on neist kõige sõbralikum ja jutukam. Takul oli ka mask ära jäetud, kuna analüüsid olid korras! Nii et 6. elupäeval on mõlemad maskita! Ja ma sain tema tumedale juuksetutile kenasti pai teha.
Minu sealoleku ajal tuli radioloog röntgenpilti tegema. Mind paluti küll koridori minna, aga ukse vahelt ma ikka piilusin, kuidas seda pilti tehakse. Neil on seal kohapeal spets masin, mingi plaadike pandi kuvöösi all, aparaat kuvöösi kohale ja tehtud see oligi. Pärast sain ma mõlemat last hoida, kuni neil linu vahetati. Tiku sai isegi väikese roosa mütsikese pähe! Taku endiselt päevitas oma silmaklappidega.
Täna oli vist esimest korda helge ja positiivsete emotsioonidega päev. Ainult hommikul natuke pabistasin südameuuringu tulemuste pärast. Ja ainsad pisarad tulid nähes Tikut ilma maskita. Natuke valus oli ka jõuluajal tehtud pilte vaadata ja mõelda, et siis oli kõik veel täiesti korras. Aga eks ma hakkan ilmselt harjuma olukorraga lõpuks. Senini ma muidugi lootsin alati parimat, aga ikkagi kartsin, et midagi võib ka valesti minna ja iga masina piuksumine ehmatas ka mind, kuigi öeldi, et lapsed on stabiilsed.
Täna käis issi neile ka ametlikult nimesid panemas. Muidugi esialgu selgus, et mul on ainult üks laps, poiss, sündinud:) Asja uurimisel selgus, et Tiku sünnitõend oli neil sünnitusosakonnas registrisse saatmata jäänud. Varem anti paberil sünnitõend, nüüd käib kõik elektroonselt. Ühe klõpsuga aeti asi siiski korda ja lapsed said ametlikult nimed. Enesele teadmata olime nimede valikul tabanud moesuunda, kuna nii tüdruku kui poisi nimi olid Saare maakonna populaarseimad nimed 2013. aastal:)
1 kommentaar:
Ehhee, me valisime Täpikese nime puhul pikalt kas panna talle see, mis sai või siis see, mis Tiku sai. Ilmselt on taas popiks saanud need nimed. Enam polegi esikümnes Chäsliin-Lorelei-Pabuliine.
Aga nii hea on lugeda, et pisikestel aina paremini läheb.
P.S Kas sa pisikeste pilte saata raatsiksid(näiteks meilile)
Postita kommentaar