Sander vist sai ise ka aru, et 2-aastane pole enam mingi titt, vaja suure venna moodi asju teha.
Juba u kuu aega tagasi keeldus ta söögilaua ääres oma söögitooli istumast, istub tavalise tooli peal, kuigi nina eriti üle kausi ääre ei ulatu. Viisime siis söögitooli köögist hoopis minema, saigi ruumi juurde.
Üks hetk ei tahtnud ta enam oma voodisse minna. Puges ruttu venna voodisse, tõmbas teki omale peale ja oli seal sellise nunnu näoga, nagu olekski see tema koht. Egas midagi, ostsime talle ka samasuguse voodi nagu vennal. Ainult see on ühe astme võrra lühem, kuna Sannu ka pisem ja arvasime, et äkki pudeneb maha voodist. Sannu aga puges ikkagi venna voodisse:) Ilmselt polnudki asi niivõrd titevoodis, vaid tahtis lihtsalt venna voodis olla. Võib-olla ka harjub alles. Aga kartus, et ta magamamineku asemel rändama läheb pole siiani tõeks osutunud, kui ta lõpuks ikka oma voodisse suudame meelitada, siis ka sinna jääb. Kuigi "laulab" veel tunnikese vähemalt.
Ainuke asi, mida me tõeliselt ootame, et ta suure venna järgi tegema hakkaks, on potil käimine. Seda ta aga teha ei taha või ei oska. Vahepeal juba tundub, et teeb edusamme. Eile õhtul saime paari püksitulnud tilga hinnaga 2 korda pissi potti, seal samas aga soristas põrandale. Eks peab ikka harjutama veel. Karl selles vanuses käis minu arust pissil poti peal või õues, kaka kippus veel tükk aega püksi tulema.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar