Meie pere pesapuu

11. september 2009

Suvi läks kui unenägu

Kirjutada oleks ju palju, aga nagu tavaliselt: aega ei ole. Seega mõned pildid ja märksõnad.
Meile tuli uus pereliige: Nullu. Väga mängu-, pai- ja nurrumishimuline väike marakratt. Veel üks segav faktor käsitöö tegemisel, need lõngakerad on ju niiiii põnevad. Sannu meeldib talle hirmsasti, vahel Sannu tükk aega roomab edasi, kass jala küljes järgi lohisemas.
Muru niitmine on suvel üks põhitegevusi. Õnneks on olemas tubli abimees murutraktor ja selle peale naistel eriti asja pole, igas vanuses mehi aga tõmbab ta küll ligi: Seenel sai käidud, Karliga ja Sannuga ka, Sannu sai päris kiiresti aru, mida me sambla seest otsime.Sander on suur avastaja ja ronija. Ronib voodile, tugitoolidele, sealt edasi lauale, kappidele. Alguses ei saanud alla ja hüüdis emmet appi, nüüd keerab ilusti tagumiku ette ja tuleb alla.
Augustis täitus Sandril 10 kuud.Vahel peale ärkamist on vankris üks väike tont:
Suvel sai vaarikatega maiustatud, Sannule ja Karlile meeldisid need väga: Oli ka nii palju sooja, et lapsed said vette:

Tänaseks kõik. Blogimiseni viimasel ajal kuidagi ei jõua. Ja mis mõte ongi asjast enam kirjutada, kui sujuvalt on möödunud paar nädalat või isegi kuu. Võib-olla peaks blogi ka "emapuhkusele" saatma:)

Kommentaare ei ole: