Võidab see, kel on surres rohkem asju?

Võrreldes eelmise postitusega on toimunud mõned edusammud ja meil on taskus üürileping Turu 3-26 kahetoalise korteri kohta. See ei ole küll päris see, mis me oleksime tahtnud, aga siiski igatpidi sobilik. Ja seoses korteri leidmisega tuleb loomulikult ette võtta kolimine. Uskumatu, kui palju asju on siia 4 ja poole aastaga kogunenud! Ma ei ole roti aastal sündinud, kes pidavat kõiksugu asju koguma ja alles hoidma, samuti peaks ma olema keskkonnatehnoloog, kes võimalikult vähe tarbib, aga siiski on kogunenud palju asju. Tartusse sai tuldud Opeli-täie asjadega, nüüd aga oleks tagasi minnes vaja ilmselt väikebussi või veoautot. Muidugi annab kolimine suurepärase võimaluse üleliigsetest asjadest vabaneda, mida ma ka tegin ja mitu kotitäit asju rändab prügimäele või keskkonnajaama, aga alles jäi siiski palju ja tegelikult siiski kõik (vähemalt mingil määral) vajalikud. Eks rahulikult lahti pakkides saab veel põhjalikult sorteerida.
Peale asjade on siia korterisse kogunenud ka hulgaliselt mälestusi. Esimene öö siin on siiani meeles. Siia jääb mälestus pidudest, tülidest ja leppimistest, meie kihlumisest, lapse saamise üle rõõmustamisest ja ootusest ning palju-palju-palju muud.
Ja kevad on ka lõpuks käes! Pühapäeval nägime Toomel lausa 4 liblikat- 2 esimest kollased, siis kirju ja siis jälle kollane, nii et mind ootab kuldne suvi!