See nädal on möödunud kinnisvaramaailma sukeldunult. See korteri otsimine on uskumatult keeruline asi. Ja kui kogu aeg oli aega küll, siis nüüd hakkab meid lisaks tähtaeg kummitama, päevad muudkui lähevad. Kortereid muidugi on, aga mitte sellist, mida meie tahaks/vajaks/saaks endale lubada. Alati on vähemalt 1 asi valesti või puudu, kui ka kõik ülejäänud parameetrid ideaalsed oleks. Kas ei saa pesta või ei ole mööblit või näeb tõsiselt kole välja või veel mõni muu häda. Tundub, et ahiküttest tuleb ikka loobuda ja internetiühendusest ma ei unistagi. Eile juba tundus korra, et otsingud on lõppenud, aga muti tõstis viimasel hetkel hinda ja see ei ole meile taskukohane. Muidu oleks me Jaama tänavale uue kommuuni moodustanud:) Nii et päris masendus kipub peale juba. Varsti võib juhtuda, et mina pean sünnitama minema ja siis Margus üksi kolib. Või siis tuleb lihtsalt siiasamasse jääda ja kuidagi ära elada. Lisaks kõigele muule ei meeldi mulle võõraste inimestega suhelda ja asju ajada. Nii et täna kuulan siin Metallicat, mis sobib sellise masendunud tujuga ja loodame, et järgmisel nädalal lõpuks veab.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar