Kuigi kevadel on oma ametlik alguskuupäev, siis loodus meie kalendri järgi käia ei taha, et kui kell kukub, siis on väljas suur kevad. Ja mille järgi üldse öelda, et nüüd on talv läbi? Kindlasti on igal ühel omad märgid, mille järgi ta tunneb, et nüüd on kevad. Mõnedele on need teedele ilmuvad podisevad mootorrattad. Meestele ilmselt tänavapilti ilmuvad miniseelikud. Mõnele teisele kindel lõhn, saabuvate lindude laul, esimesed sinililled, jõkke jõudvad särjed... Minu jaoks on kodus kindel märk kevadest, kui saabuvad tagasi meie maja taga soos juba mitu aastat pesitsevad sookured, kes endast siis oma huigetega märku annavad. Sel aastal õnnestus neid isegi näha varakult.
Kevadet kuulutab kindlasti ka lume sulamine. Sel aastal lume ja vihma rohkuse tõttu oli ka sulavett rohkem, nii et mingi hetk kattis meie sissesõiduteed oma 10 cm paksune veekiht, kuna see lihtsalt ei mahtunud truubist läbi. Päris seda hetke pildile ei saanud, mõne aja pärast oli vesi juba allpool teepinda.
Aga linnas on kevade märgiks see, et kui korteri akna lahti teed, kostub tuppa naaberhoovis mängivate vene jõnglaste valjud kilked ja kisa. Ja märtsikassid.
Kevadet kuulutab kindlasti ka lume sulamine. Sel aastal lume ja vihma rohkuse tõttu oli ka sulavett rohkem, nii et mingi hetk kattis meie sissesõiduteed oma 10 cm paksune veekiht, kuna see lihtsalt ei mahtunud truubist läbi. Päris seda hetke pildile ei saanud, mõne aja pärast oli vesi juba allpool teepinda.
2 kommentaari:
Lisaks tsiklitele, mida tänase päeva seisuga juba päris palju tänavatel näha on, nägin nädal-paar tagasi ka kabriolett-autot, millel katus alla lastud...
jaah, neid urisevaid kevadekuulutajaid nägin eelmine nädalavahetus minagi mitut.. sookurgi nägin teisipäeval kui Kihelkonna (Tagamõisa ps) poole sõitsin
Postita kommentaar