Plirts-plärts, käes on märts

No tegelikult on märtsist pool juba läbi, aga plirts-plärts jõudis pärale alles nüüd. Juba eile oli natuke kevade moodi, aga täna väljas jalutades oli juba päris kevad. Räästad tilguvad, tänavatel voolavad ojad, kõnniteedest on kohati saanud vulisevad kraavid, päike paistab ja tuulevarjus tundus päikesepaiste täitsa soe juba. Mõnus oli jalutada. Viimased kaks päeva pole tööl käinud ja tundub, et kodus olemisega võib täitsa ära harjuda. Seni pole igav veel hakanud. Olen linnas (loe poodides) jalutanud ja niisama puhanud. Eile tahtsid varblased mul kesklinnas saiakesed käest ära süüa. Päris jultunud teised ja tulevad väga lähedale. Ja mõned saiaraasud, mille raatsisin ära anda, püüdsid nad kõik lennult õhust.
Kõige selle ilusa kevade juures teeb meele kurvaks surm. Lühikese aja jooksul on meie hulgast lahkunud neli tõsiselt Suurt Meest- kõigepealt Mati Unt, siis Mikk Mikiver, natuke hiljem Edgar Valter ja nüüd siis Lennart Meri. Kurb. Lisaks sain täna teada, et meie suguvõsas on samuti üks väga tore vanaonu surnud.