"Poisslaps"

Just nii ütles ultraheli arst meile eile täiesti veendunult ja näitas, et vaadake, siin on näha. Mina ausalt öeldes ei osanud seal midagi näha, aga Margus ütles, et tema küll nägi. Arst tundus selles kindel olevat, ei mingeid protsente ega vist on. Väga tore, et lõpuks teada sai, nüüd saab siniseid riideid osta ja teda nimepidi kutsuma hakata. Ultrahelist tundsin mina arsti seletuste põhjal ära näo, silmad ja nina olid täiesti eristatavad. Selgroolülid olid hästi näha, kiiresti töötav süda ja isegi neerud ja põis olid näha, reieluu samuti. Käsi oli tal külje all, algul rusikas, siis aga liigutas kätt ja sirutas sõrmed välja. Tita on peaseisus, kaalub u 2177 g praegu ja vastab igati oma vanusele. Aga ta oli sel ajal väga rahulik ja vaikne, oleks tahtnud muidu näha, mismoodi need liigutused välja näevad, mida ma pidevalt tunnen.
Tundus, et mu unenäod vastasid tegelikkusele, nägin kolm korda unes, et tuleb poiss. Margus oli muidugi megaõnnelik. Ja mina ka. Kuidagi väga reaalseks ja lähedaseks hakkab kogu see asi saama, väga raske on üldse millestki muust mõelda.