Tunne kodukanti

Ilusa ilma, vaba päeva ja Saaremaa matkaks treenimise mõttes võttis perekond Kallas laupäeval täies isikkoosseisus ette väikese jalgrattatuuri marsruudil Annelinn-Ihaste-Luunja (kus tegime Luunja hobusele pai)-üle Emajõe- Kiigeoru hiis (kus kallistasin 300 aasta vanust puud)- Kriimani-Roiu (kauni paisjärvega)-Kurepalu (väike lõunapaus laululaval)-Uue-kalda tulevane uuselamurajoon ja jällegi paisjärv-Ülenurme-Tartu. Kokku vähemalt 40 kilomeetrit. Ja järgmisel päeval ei olnudki jalad haiged:) Nii võib meist Saaremaa matka ajaks asjagi saada. Kui igasugu pidustustest aega üle jääb, siis võtame mõne retke veel ette. Aga Jänese matkarajale ei tasu vähemalt jalgrattaga vähemalt praegu küll minna, esimesest sopaloigust sain tossude ja jalgade poriseks saamise hinnaga läbi, aga natukese aja pärast lõikas muu tee ikkagi mingi veekogu.

Oo Saaremaa!

See Saaremaal oldud aeg millepärst lausa lendab seal, ei jõua õieti kohalegi, kui juba peab jälle Tartu poole sõitma hakkama.
Aga kodus oli imeilus! Päike säras sinises taevas kõik need 3 päeva. Linnud lõõritavad kõrvulukustavalt, õu on nartsissilõhna täis, metsaalune valendab ülastest ja lõhnab samuti magusalt, värske õhk, räästa all kuivavad särjed. Näpud sain ka mullaseks, aga oma suvist lemmikajaviidet- muru niita- ma veel ei saanud.
Pühapäeval õnnestus meil isegi terve perega korraga laua ääres istuda, isa sünnipäeva pidada ja tulevikuplaane arutada. Majaomanik tahab meist ikka lahti saada ja siis me mõtlesime, et mis edasi saab. Üldkoosolek otsustas otsuse komisjoni suunata ning moodustada projekti ja eelarve komisjoni:) Isa aga on mul nii pika mõtlemisega, et kes teab, millal ükskord tegudeks läheb.
Pühapäeval tulid vanaemad-vanaisa ka külla. Vanaema kalli annab jälle tükiks ajaks energiat, et edasi minna. Üldse see koduskäimine laadib tohutult akusid.


KESKKONNATEHNOLOOGIDE SAAREMAA INVASIOON VOL. 2

Seoses Saaremaal olemise ja käimisega mõtlesin ma suvisele rattamatkale ka. Keegi olevat kusagil kuupäevagi paika pannud, aga mina ei tea kahjuks midagi. Muidu ma organiseeriks hea meelega, kuna eelmine kord panid Piret-Liina kõik kahekesi paika. Mina oma väikese peakesega olen mõelnud, et marsruut võiks kulgeda umbes nii: Kuressaare-Abruka (Vahase)- Sääre-Jämaja-Lümanda-Viidumägi-Kihelkonna (Vilsandi?)-Mustjala-Panga pank-Võhma. Kui keegi midagi lähemalt teab või arvab, siis võiks ju teema üles võtta.

Vedasin end alt

Olen enda peale väga vihane!
Neljapäeva õhtul siis valmistasin end rattaretkeks ette. Proviandid olid kõik ostetud, kott ka juba pakitud, kui tundsin, et tervisega korras pole lood. Kraadiklaas näitas 37,5. Ma olin enda peale niiii vihane. Terve talve jooksul ei olnud ma pea kordagi haige ja nüüd siis keset kevadet ja nii olulisel ajal. Jõin siis coldrexi ja andsin endale hommikuni aega otsustada, et äkki on siis parem. Aga seekord ei olnud hommik õhtust targem, kraadiklaas näitas ikka üle 37 ja suht kehv oli olla. Otsustasin mitte minnna, kuigi hirmus kahju oli:( Reedese päeva vedelesin voodis ja mõtlesin pidevalt, mida teised teevad.

Esimene füüsiliste võimete katse seljataga

See nädalavahetus sai siis jalgrattal ja rongis veedetud sildi all Roheliste rattaretke vabatahtlike koolitus. Reede varahommikul sõitsime rongiga Tallinnasse, seal saime selga ilusad erkkollased vestid ja tiirutasime linnapeal. Inimkaotusi kusjuures ei olnud, kuigi liiklus oli ikka päris jube ja me ise rikkusime ka hulgaliselt liikluseeskirju. Ekskursiooni käigus käisime Ragn Sellsi sorteerimisjaamas (teist korda), kus meile anti ümbertöödeldud komme. Järgmisena Plastitehases, kus oli väga jutukas onu ja siis Tallinna jäätmete sorteerimistehases. Väga huvitavad kohad ja mõtlemapanevad teemad. Edasi viis tee Tallinnast välja Jõelähtme prügilasse. Kõige lõpuks läksime Raasikult rongi peale ja sellega Aegviitu. Kokku tuli kilomeetreid 60. Uni oli väga magus:)
Laupäeva hommikul üritasime inimesi KJS-i teemal harida, midagi vast ikka kahe kõrva vahele jäi. Jaanus rääkis meile pikemalt jäätmete hingeelust ja nende sorteerimisest. Siis istusime jälle ratastele ja 30 kilomeetri pärast jõudsime alguspunkti tagasi. Teekond oli väga vaheldusrikas ja mu uhiuus ratas sai päris hästi sisse sõidetud: oli asfalti, kruusa, liiva, muda, vahepeal lausa vett ja tõuse, tõuse, tõuse, mõni langus ikka ka. Siis istusime jälle rongile ja loksusime mitu pikka tundi Tartu poole tagasi. Kodune pehme voodi oli imehea:)

Rohelisest foorumist

Nädalavahetusl sai siis käidud lumises suvepealinnas Pärnus. Reedesel päeval sai kuulatud hulga huvitavaid ja vähem huvitavaid ettekandeid teemal "Aasta Euroopa Liidus- Mida uut keskkonnale". Transpordi töörühma juht rääkis nii halvustavalt igasugu autodega liiklemisest, et meil oli päris hea meel, et me siiski kahe vaba kohaga! auto asemel bussi valisime. Muidugi oleks vast veel parem olnud, kui me oleks tulnud jalgratastel või siis ka hobusega. Ta tõi oma ettekandes ka halva näitena välja Saaremaa püsiühenduse. Kui rohelised tõesti selle vastu protesteerima hakkavad, siis mina astun nende hulgast välja. Süvasadama osas ei oska ma veel päriselt arvamust avadada, kas see on saarlastele kasulik või mitte, aga sild võiks küll olla. Õhtul istutasime kolledži territooriumile puu ja väikese ekskursiooni käigus vaatasime, mida jaanuaritorm oli korda saatnud. Veel hiljem õhtul tähistasime ka pisut Merikese nimepäeva.
Laupäevasel päeval oli siis meie kauaoodatud etteaste. Kõigepealt kuulasime, mida töörühmad aasta jooksul korda on saatnud. Siis toimusid suured valimised ja hääletused. Kusjuures rohelised olid äärmiselt üksmeelsed ja kõik otsused võeti pea ühehäälselt vastu. Peale lõunasööki siis saabus lõpuks ometi meie kord sõna võtta, õigemini küll delegeeris meie audiitorgrupp selle ülesande Marisele, kes sai sellega suurepäraselt hakkama. Õnneks ei olnud kohal enam palju liikmeid ja õnneks ainult üks inimene oskas arvamust avaldada asja kohta, nii et meie töö kiideti üldjoontes heaks.

Reedesed mõtted

Tuleb välja, et meie seltskonnas on mõned parajad sadistid. Nad tirivad nimelt kaalujälgijad peale ujumist McDonaldsisse! Ma saan aru, et Maris ja Jaanika saaks endale lubada rohkemgi kui korra kuus seal käimist, aga see on ju kaalujälgija õudusunenägu, kõik see rasv ja tuhanded kalorid! Aga tuli välja, et see kiirrämpstoidurestoran on end mõningal määral parandanud- menüüsse on ilmunud ka täiesti kaalujälgijale sobilik söök, Kreeka salat. Seda tuli küll hirmus kaua oodata, mis seab küsimärgi alla sõna kiir eelmises lauses. Kui sealt sibularõngad ja oliivid eemaldada, siis ülejäänud osa oli siiski üsna maitsev.
Eilne õhtu sisaldas endas 5 tundi rasket mõtte- ja füüsilist tööd. Tuli lahendada hiina mõistatus (tegelikult küll saksa päritolu) ja kokku panna lego. Tegelikult tuli uue kontori jaoks kokku panna 4 arvutilauda, mis transporditi kohale lugematu arvu lauajuppide ja veel rohkemate kruvide näol. Perekond Kallas moodustas päris hea tiimi ja sai kokku peaaegu 2 lauda, samal ajal kui teised ainult ühe, pealegi nad spikerdasid meie pealt.
Ja lõpetuseks vabandused, miks ma ei läinud Saaremaale röövima ja põletama. Tegelikult ma väga tahaks saarele minna ja väga tahaks kevadises looduses olla. Esimene mitteminemise põhjus oli see, et me pidime nädalavahetusel kolima hakkama. Teine põhjus on see, et mu ema ei andestaks mulle iialgi, kui ma läheks Saaremaale ja kellegi teise juurde riisuma, kui ma koju üldse ei lähe ja tema peab kodus kõik üksi ära tegema.

Kaotatud aega tasa tehes

Tuulutasin ja loputasin vahepeal sõna otses mõttes väljas tormis ja vihmasajus pead ja tuli meelde palju asju, millest võiks kirjutada.
Näiteks sellest, selle aasta esimene grilliõhtu sai peetud, mis siis, et karu liha meil ei õnnestunud saada. Alati aitab hädast välja üks professionaali poolt kinni püütud, tapetud ja maitsestatud uluk. Väga maitsev oli.
Siis räägiks veel sellest, et lõpuks sai ära nähtud see vägagi kauaoodatud koduvideo. Millest igaüks tegi omad järeldused. Minu õnneks minu vägagi ebafotogeeniline isik sellel palju ei figureerinud:). Samal õhtul näidati filmi- või siis vähemalt multifilmiklassikasse kuuluvaid vene shedöövreid "Kolmanda planeedi saladus" ja "Pingviinipoeg Lolo". Ma isegi mäletasin neid, aga muidugi mitte sellistena, nagu nad nüüd tundusid.
Reedel sai üle pika aja tööl nägu näidatud ja teise inimese tööd parandatud.
Laupäeval oli meie kolmandal pereliikmel hea päev- ta sai korraliku pesu ja tuttuued suvised sussid alla. Lisaks saab ta täna ka uued piduriklotsid, kuna vanad väsisid nii pikka pühapäevast matka ära (kui keegi äkki veel ei taibanud, siis jutt käib autost).
Pühapäevasest matkast ma juba rääkisin. Kuid ma pean veel mainima, et Merikese juures olles on alati nii kodune tunne:)

Üle tüki aja

Pole ammu olnud mahti ja asja kirjutada.
Et siis mis toimub? Ainult üks märksõna: KJS-i audit, KJS-i audit, KJS-i audit, KJS-i audit. Ja ausalt öeldes on sellest juba vägagi kõrini, kuid koera sabani on päris tükk maad veel minna.
Eile oli pisut toredam päev, sai pikal matkal käidud. No oma 40 km tuli täis, mis siis, et autoga. Ja see oli tore, et sai külas süüa jälle ja ei pidanud kodus süüa tegema.
Täna olen päev läbi arvutiklassis istunud, kuna hommikul põgenesin kodust. Korteriperenaise eest. Mitte et me üüri võlgu oleks või et ta muidu väga kuri inimene on, aga üldjuhul ma väldin teda võimaluse korral.
Nojah, kõik vähegi asjalikud mõtted on KJS-i auditi eest põgenenud ja täna ei tule rohkem midagi sealt välja:(

Kuidas elate mu kallid pikad haisvad adruvallid

Sai seal Saaremaal ära käidud.
See on täiesti sõnulseletamatu tunne, mis kodus olles tekib. Ega Tartus olles ei saagi tegelikult aru, kui palju parem on kodus ja kui suur tegelikult igatsus on. Kodused, vanaema kalli, Potsataja, armsad pehmed lambatalled, linnulaul, vete vulin, kevade lõhn, vaikne merekohin, päike ja päikeseloojangud, suur lai tähistaevas, vaikus, rahu.
Patareid said energiat üsna täis, iseasi, kui kauaks seda jätkub.

Lähen maailma äärele

Asi on otsustatud- homme kell 7.45 sõidutab buss mind Saaremaale. Istun seal mere ääres, mis loodetavasti ei ole enam jääs, vaatan vahuseid laineid ja tunnen, kuidas energiat juurde tuleb. Lihtsalt üritan olla ja mitte mõelda projekti, töö ega KJS-i peale.