Meie pere pesapuu

11. detsember 2014

Liisa ja Kaspar ning suured vennad

Liisal ja Kasparil on väga vedanud, et neil on 2 vanemat venda. Juba Sandri pealt nägin, kui oluline oli tema jaoks suurem venna ja nüüd on tittede jaoks ka.
Alguses tegeles Karl nendega rohkem. Teda ei hirmutanud, et nad nii väikesed olid, võttis kenasti sülle. Karl aitas agaralt neid krooksutada ja kui Kaspar juba pudelist sööma hakkas, siis aitas pudelist sööta. Karl oli see, kes aitas mul emba-kumba voodist või vankrist võtta, kui ma ise teisega tegelesin.

Praegu aga on Sander see, kes nendega rohkem tegeleb. Alguses ta vist kartis neid natuke ja ega nendega ju mängida ei saanud. Sülle ta ei julenud neid vist võtta ja ega me väga tahtnud anda ka. Nüüd aga hüüame Sandrit kodus Kloun-Vennaks, sest ükskõik kui paha tuju Liisal või Kasparil on, Sander suudab alati neilt naeratuse välja võluda kui mitte naerulagina. Ja ta ei pea selleks palju tegemagi, piisab mõnest rumalast näost või hüppamisest, kõik ajab naerma. Vahel ta mürab nendega ka ja teeb kõdi.
Eile tuli Liisal kauaoodatud esimene hammas välja. Juba Kaspari hambaid nad käisid ikka näpuga katsumas, eile siis kontrolliti Liisa oma ka üle ja suur siiras rõõm peegeldus Sandri näol: "Ongi hammas!"
Üldiselt nad hoiavad oma väikest õde ja venda väga. Hommikul ja koolist-lasteaiast tulles on esimene asi lapsed üle vaadata ja õhtul viimasena tehakse ka kalli-musi. Liisale meeldib vendi juustest sikutada hirmsasti.
Eks see aeg on meil veel ees, et emme, Liisa ja Kaspar kiusavad!

Kommentaare ei ole: