Kaks õhtut magasin ma traditsioonilise blogi kirjutamise aja õhtul maha, sest unevõlg hakkas väga tunda andma. Praegu on ööuni mul kell 1-5 ja 7-8, seega kokku 5 tundi ja nii igal ööl. Ja ega päeval ka väga aega magada ei ole, sest selliseid vahepause, kus tund aega midagi tegema ei pea, ei olegi eriti. Ikka pean kas ise sööma või duši all käima või skaipima.
Ega nende 2 päeva jooksul ei juhtunud ka midagi erilist.
Laupäeval oli Liisa supertubli sööja. Sõi 5 korral ja alati üle poole vajalikust kogusest: 26, 35, 24, 30 ja 24 ml. Kaspar sõi 4 korda: 1, 6, 6 ja 12 ml.
Laupäeva hommikul oli paras ehmatus, kui õde teatas, et mul külmkapis polegi piima! Ilmselt öine õde oli mingil põhjusel ära visanud, kuigi tavaliselt nad alati küsivad-pärivad, et kas mingi piim ära visata või millist kasutada. Nüüd siis niiviisi! Kogu mu süsteem läks sassi, sest pidin siis peale kella 6-st söötmist kohe vajaliku koguse välja lüpsma. Esiteks läks aega rohkem ja teiseks tavaliselt ma saan kella 6-st lüpsist ka järgmiseks ööseks tagavara, sest siis on kõige rohkem piima. Nii et ma olin väga nördinud sellise asja peale.
Laupäeval toodi meie palatisse intensiisivst uus laps, poiss. Kaalu poolest suurem kui minu omad, aga kuvöösis. Ema tal praegu haiglas ei ole, aga käisid koos mehega vaatamas.
Laupäeva hommikul oli imeilus ilm, aga kui mina peale kella 4 õue jõudsin, siis nii ilus enam polnud.
Liisa kaalus täna 1910 (+31) ja Kaspar 1890 (+21) g. Liisa vist ei tahtnud, et Kaspar talle järgi jõuab:)
Aga pühapäeva hommikul sadas tihedat lund hoopis! Hea, et ma laupäeval õues ära käisin, kuigi hirmus kiusatus oli magada. Sain siis pühapäeval hoopis magada.
Pühapäeval oli ka Liisa tubli sööja, kuigi kogused olid väiksemad: 40, 26, 15, 16 ja 10. Kasparil 2, 10, 1 ja 10.
Hommikul avastasin, et Liisale antakse FMS-i jälle. See on üks rinnapiimarikastaja (peamiselt vist valgud), mis Liisale varasemalt ei sobinud, kuna ajas veresuhkru kõrgeks. Küsisin õelt, et kas veresuhkrut siis ka kontrollitakse, aga polevat ette nähtud. Saab näha, mis Liisa teeb. Vähemalt hapnikutase tal ei langenud, ma ei tea, mis sümptomid üldse peaks olema. Õhtul korra tundus küll, et ta hingeldab kuidagi rohkem, aga see võis ka söömise tõttu olla.
Pühapäevane õde kiitis, kui suureks ikka mu lapsed kasvanud on. Viimati olevat ta meie palatis tööl olnud, kui Kaspar oli just alla tulnud, seega tõesti nad on vahepeal kasvanud.
Õhtul oli nii kurb kuulata, kuidas uus poiss kuvöösis nuttis, aga keegi teda lohutama ei tulnud. Nad ju nutavad üsna vaikselt ja kuvöösist ei kostu see vist üldse õdedeni. Niikaua, kui monitor piiksuma ei hakka, õed vähemalt ei tule.
Õhtul käis täditütar mul külas ja tõi mulle lõhepastat! Mmm, küll see oli hea!
Liisa kaalus täna 1946 (+36) ja Kaspar 1917 (+27) g.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar