Meie pere pesapuu

9. veebruar 2014

08.02.2014 ja 09.02.2014 - 42. ja 43. elupäev

8. veebruaril said mu lapsukesed juba 6-nädalaseks!
Hoolimata sellest, et olin öösel tädi juures, oli äratus suht varajane, sest poisid ärkasid vara ja ronisid kaissu. Karl üldse õhtul võitles tükk aega, et emme peab ikka nende kaisus magama. Lõpuks leppis sellega, et ma niikaua nende juures olin, kui nad magama jäid ja et hommikul võib kaissu tulla. Magama jäid nad väga kiiresti, sest väsitav reis oli seljataga ja kell ka juba palju.
Tädi uuris, et kuidas siis on paljulapseline pere olla. Aga ma endiselt ei tea seda, sest mul on 2 last ja issi ka mitte, sest tal on ka 2 last. Me oleme mõlemad 2 lapsega üksikvanemad:)
Peale hommikusööki asusime Saku Suurhalli poole teele, kus kell 11 algas Disney jääetendus. See oli väga kihvt asi. Võimas valgusshow, hea muusikavalik, kaunid kostüümid, eriefektid (lendavad haldjad ja langevarjurid) ning väga ilus jäätants hüpete ja keerutustega. Nüüd pole olümpiamängude iluuisutamist vaja vaadatagi:) Poistele ka kokkuvõttes meeldis. Kui Saku Suurhallist juba väljas olime, siis Sander ütles, et lähme vaatame veel korra:)
Peale jääetendust sõime Rock Al Mare keskuses lõunat (nagu ka väga paljud teised etenduse külastajad) ja siis oligi aeg haigla poole sõita. Lõpuks ometi nägid Karl ja Sander oma väikest õde ja vennat ning issi sai Liisa sülle lõpuks. Karl ja Sander olid algul ikka päris ehmatanud, kui neid nägid, Karl ei julenud paigi teha esialgu, pärast ikka korra näpuga puudutas. Sander tahtis näha, millega neid kaalutakse ning kus akna peal Tiku ja Taku on. Ega neil palju aega polnudki, juba oligi vaja Saaremaa poole tagasi sõita.  
Mina veetsin ülejäänud õhtu Kaspari tekki kokku õmmeldes ja lõngaotsi peites. Põhimõtteliselt sain teki valmis, aga kus siin haiglas triikrauda saaks, et see ära pressida:)
Raseduskriisi nõustaja püüdis mind ka kinni üsna peale haiglasse jõudmist. Natuke jutustasime, aga kuna olin just oma teisi kalleid näinud ja haiglast natuke eemal saanud olla, siis oli mu tuju hea ja tal polnudki suurt nõustada jälle. Nii et seekord sattus ka minu jaoks üsna valel ajal.
Liisa ja Kaspar olid end vahepeal korralikult üleval pidanud, sest õde ei kaevanud midagi. Liisa kaalus laupäeval 1307 g (+8) ja Kaspar reedel 1165 (+4) ja laupäeval 1183 g (+18).

Pühapäev möödus rahulikult, sest arste ei käinud. Istusin Kaspariga hommikupoole kängurus ja Liisaga õhtul. Vahepeal käisime poes ja ajasin sõbrannaga juttu. Õhtul veel skaip ja dušš ning ongi päev läbi.
Liisa kaalus pühapäeval 1371 g (+64!, õde kaalus veel mitu korda, et kas on ikka õieti) ja Kaspar 1225 g (+42).

Mõtlesin täna haiglas olevate laste isside peale, eriti muidugi meie issi peale. Et emadega tegeleb siin raseduskriisinõustaja ja mõnevõrra õed ja arstid, kuid vaesed isad on kodus ning nendega ei tegele keegi. Üks asi on olmeline pool kodus oleval mehel, sest varasemad naistetööd tuleb ju kõik ära teha: söögitegu, nõudepesu, koristamine, pesu pesemine, triikimine!, laste kooli- ja lasteaiariiete sättimine, laste koduste tööde kontrollimine jne. Teine asi on toime tulla kodus olevate suuremate lastega, kes igatsevad emme järgi ja on sellevõrra ilmselt jonnakamad, sõnakuulmatumad ja nutusemad. Ja kolmas asi on veel see, et su haiglasoleva(te)l lapsel/lastel on halb, aga sa ei saa nende heaks midagi teha, ning su naine vajab ka kõige sellega toime tulemiseks sinu tuge. Nii et ma arvan, et mu armas abikaasa on peale sellist katsumust küll medali välja teeninud:)


1 kommentaar:

kõige laisem laiskloom ütles ...

ma just ükspäev mõtlesin, et pole minu asi hinnata tegelikult, aga on tõesti Su abikaasa läbi aegade kõikide OM, MM, EM jms medalid ja palju rohkemgi veel ära teeninud :) ühtehoidev, armastav ja hästi armas pere olete :) kallid kõigile :)