Elu sõltub hämmastavalt palju imeväikestest juhustest, otsustest, sündmustest. Ja see paneb mõtlema, et pidi ju olema midagi, mis sundis asju just nii minema. Minul on mõlema vanaema elust 2 juhust (ilmselt oli elumuutvaid sündmusi veelgi), kus elu oleks võinud minna hoopiski teisiti ja kõige muu hulgas ei oleks ka mind olemas.
Isapoolse vanaema ehk Vanamamma lugu sellest, kuidas ta küüditamisest pääses.
Tegelikult pääses ta isegi 2 korda küüditamisest. Nimelt oli ka tema perekond kirjas küüditamisele minevate inimeste seas (ma täpselt ei mäleta, aga vist oli asi veskis, milles ta isa oli osanik olnud kunagi). Nimekirjad tõid kõrgemalt kohapeale 2 meest külgkorviga mootorrattaga oma portfellis. Aga juhtus nii, et see mootorratas ei jõudnud kohale, vaid sõitis kraavi ja need kaks meest said surma. Kohalikud avastasid nad sealt kraavist ja muidugi ka nimekirjadega portfellid ning need nimekirjad ei läinud õnneks kunagi täitmisele. Aga Vanamamma tädi oma perega oli siiski määratud küüditamisele. Ja Vanamamma oli õnnetuseks just sel hetkel seal lapsi hoidmas. Õnneks oli küüditajate hulgas kohalik, kes tundis hästi tädi peret ja Vanamammat ning teadis, et ta ei kuulu sinna perre ja tal kästi kiiremas korras koju minna. Ning seega ta pääses Siberist.
Emapoolse vanaema lugu sellest, kuidas ta Rootsi ei põgenenud.
Seda juttu meenutati just vanatädi Vilma matustel. Päris paljud põgenesid sõja jalust üle mere Rootsi. Teiste hulgas ka näiteks August Mälk koos oma perega. Vanaema oli seal olnud last hoidmas ja Mälgu abikaasa oli meile sugulane. Rootsi pagemist plaaniti ka vanaema emale ja isale, aga nemad ütlesid kohe ära, et ei nemad siit lähe. Ka kõige vanem õdedest, Salme, ei võtnud võõrsile sõitu kõne allagi. Vilma ja vanaema aga siiski pakkisid kohvrid ja asusid randa teele. Paat oli täitsa olemas ja üks neist olla isegi paadis ära käinud, aga ära ei sõitnud neist kumbki. Vanaema ja Vilma olid mõtlema hakanud oma kalli kodu, Koige peale ning mamma ja papa peale. Nad mõtlesid, et kuidas nad saavad selle kõik maha jätta ja võõrsile minna ning läksidki hoopis koju tagasi. Ja ma usun, et kumbki neist pole seda otsust tegelikult kahetsenud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar