Meie pere pesapuu

23. september 2009

Muutuste tuuled

Tundub, et viimasel ajal on kuidagi palju juhtunud ja juhtumas. Juhtub see, et täitub mu pikaaegne unistus oma kodust. Unistus on küll vahepeal muutunud, aga praegu tundub nii õigem ja parem. Nimelt kolime me õige varsti minu vanaema majja. See on küll juba eakas ja mõnda aega tühjana seisnud, aga ikkagi on ta oma. Saame toimetada täpselt nii, nagu tahame. Tööd on seal omajagu, et kõike korda teha, aga aega ju on. Juba unistan oma peenramaast ja mõtlen sisekujunduse peale. Loodetavasti saab sellest meie lastele hea kodu, kuhu ka täiskasvanuna tahetakse tagasi tulla. Ja muidugi ka hea koht, kuhu sõbrad saaksid külla tulla. Teeme jälle sauna ja ehk seekord Leili jääb ellu:) Ja kindlasti saab pikka aega meil tegeleda koristus-, lammutus- ja ehitustöödega. Uuest aastast aga juhtub veel midagi. Vaevalt hakkan elukorraldusega uues kodus harjuma, kui tuleb jälle ümber harjuda. Nimelt ma lähen ilmselt jaanuaris tagasi tööle. Ma plaanisin tegelikult järgmisel sügisel lapsed lasteaeda panna ja tööle tagasi minna, aga juhtus nii, et minu asendaja läheb ise lapsepuhkusele ja nii pakuti mulle mu tööd tagasi. Issi otsustas siis ise lastega koju jääda ja mina lähen tööle. Mulle ilmselt tähendab see kahekordset koormust, sest peale palgatööd tuleb ju ikkagi perenaisekohustused ka täita, aga ma arvan, et issi saab lastega hästi hakkama ja lastele ka meeldib issiga olla.
Kõige selle taustal tuleb taaskord tõdeda, et Saatusel on kummalised teed. Ma olen ise kahjuks suhteliselt otsustusvõimetu, alati mõtlen liiga palju ja tahan kindlasti õige otsuse teha, lõpuks ei saagi aru, mis see õige oleks. Tundub aga, et kui millegi juures ei suuda otsustada, mis on õigem, siis Saatusel on kombeks sinu eest otsustada. Ja sul jääb üle tõdeda, et just see ongi õige. Ma olen tegelikult varem mõelnud, et vaat kui tore oleks Koimlas elada ja möödunud sügiselt oli see meil isegi jutuks, aga ju siis polnud õige aeg veel. Samuti oli meil vist juba enne Sandri sündi jutuks, et äkki issi ise jääb lastega koju mingiks ajaks, aga jällegi kindlat otsust polnud teinud. Nüüd aga lähevad asjad kuidagi nagu iseeneset paika.

5 kommentaari:

maailmaparandaja ütles ...

Õnnitlused unistuste täituma hakkamise puhul!!!
Ja küll me sellele Leilile eluvaimu sisse puhume. A kui peaks olema talgukorras vaja teha mingeid suuremaid koristus/lammutus/muid töid, siis antagu aga teada!

kõige laisem laiskloom ütles ...

tahaks ka aidata, kui taris aitajaid, eksju..
ja Leili saab vast ellu äratada..
ja tead, vahel on mul selline tunne, et selle tooli, kus on istunud Murueit ja Maailmaparandaja ja Sina ja nüüd J. ka.. kas ma võiksin selle enda kabinetti tarida? :oD aint natukeseks ;o)

VU ütles ...

Palju õnne! Kui keegi töösse elamise ja perega korraga hakkama saab, siis oled see just Sina. Muuseas - maja näeb sellest nurgast minu kodumajaga sarnane.

saarlanna ütles ...

Minu poolest võta see tool omale:) Ainult et millist tulemust sa soovid: Murueide ja Maailmaparandaja või minu ja J.?:)

Unistaja ütles ...

Nagu ma aru saan, on see üks viljakas tool :p

Aga jah, kui talguid vaja pidada, siis hää meelega tulen appi. Küsimus on ainult sobivas ajas... 8-)