Meie pere pesapuu

30. jaanuar 2009

Lühidalt mõned mõttekesed.

Rase naine ei tohi eriti midagi tõsta, see-eest emal, eriti veel kahe lapse emal võiks olla mitu hobujõudu. Ma ei räägigi enam turvahälli ja poekoti tassimisest või vankri autosse tõstmisest või sellest, et ikka 2 korraga sülle kipuvad, viimase aja saavutus on korraga vankrit lükata ja kelku vedada. Ja mitte kerget salvokat, vaid rauast jalastega kelku. Ja läbi poolsulase lume. Küll ma olen tubli!
Karlil kulus ilma lõunauneta harjumiseks ainult 1 päev, emmel natuke rohkem:). Isegi kõrge palavikuga haige olles ei jäänud ta magama. Lutti pole ka taga igatsenud enam ja nüüd tundub, nagu poleks seda kunagi olnudki. Õhtuti nüüd enamasti jääb Karl enne kella 10 magama, enne oli tihti 12-ni üleval.
Pole ammu lumememme ehitanud, nüüd õnnestus.
Muidugi issi pidi pärast ikka veel suurema tegema:)
Karli võib päris palju juba muliseda, muudkui räägib! Sellest, kuidas Sander suureks kasvab ja kõike ise tegema hakkab. Õhtune kohustuslik jutuvoor, kui emme Sandrile süüa annab, on autodest: "Issi auto nimi on Pesoo, emme auto nimi on Tia, onu Ju-ju auto nimi on Opel," jne jne. Ja tundub ka, et küsimuste aeg on alanud. Aga oleks need siis mõistlikud küsimused, muudkui kordab ühte sama. "Mis selle nimi on?" "Komm." "Mis tommi nimi on?" "Lehmakomm." "Mis lehmatommi nimi on?" jne. Ära tüütab selline asi, kuna pole ju midagi mõistlikku vastata.
Sandrist peab ikka ka rääkima. Kuna viimasel arstilkäigul selgus, et ta oli kaalus liiga vähe juurde võtnud, soovitas arstitädi pudelist juurde anda. Lutipudel oli Karli ajal igaks juhuks ostetud, nüüd siis leidis kasutust ka. Esimesel õhtul oli ta natuke imestunud, et mis see siis nüüd on, aga kuna sealt lihtsalt ja kiiresti söögi kätte saab, siis ta ei protesteerinud. Teisel õhtul juhtus, et issi pidi pudelit hoidma, siis oli küll täielik hämming. Lootsin, et ta lisatoitu saades ehk magab ka öösel natuke rohkem, aga erilist efekti märgata pole olnud, ärkab ikka 2 tunni tagant.

Heh, avastasin, et olen ühe pildi blogisse kaks korda üles pannud. See on see, kui ei mäleta, millest viimati kirjutasin.

4 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Selle küsimuste esitamise teemal - mu tädipoeg olla väiksena tahtnud iga inimese kohta teada kolme asja: mis ta nimi on, kas tal lapsi on, millal ära sureb. nii et rõõmusta et sul vaid komminime teema on :)
Lapsenduses küll üsna võhik, aga kas küsimuste esitamisel teda suunata ei anna, uusi mõtteid anda mida küsida võiks?

VU ütles ...

Rõõm teist kuulda. Tohin ka tsiteerida?

saarlanna ütles ...

Tohib ikka, kuigi mida tsiteerida?

Unistaja ütles ...

Minu vennanaise põngerjas küsis minult venna juuresolekul, kas mulle mu vend meeldib. Esialgu ei osanud kohe midagi selle peale kosta. Lõpuks suutsin ikka miskit vastata.