Karl juba 2-aastane!

Lapse kasvamise aeg ikka lendab linnutiivul. Alles oli see maikuu öö, kui me läbi kevadise Tartu linna Toomele sünnitama läksime. Ja esimene postitus Karlist on siin. Nüüd on ta juba suur poiss. Ja üldse ei mäleta enam elu enne Karli. Kui vahel meenutan mõnd sündmust enne Karli aega, siis mõtlen alati, aga kus Karl siis oli?

Peaks vist kõige rohkem isegi iseendale meelespidamiseks kirjutama, milline on 2-aastane Karl. Üldiselt väga vahva poiss. Jääb omas voodis magama ja magab ka terve öö, kui tahab, vahel ikka kipub kaissu ka. Päeval magab ka üksi omas voodis, tavaliselt 2 tundi, aga vahel ka kauem. Õues müttab liivakastis, kühveldab ja veab liiva igale poole laiali, mängib Reksiga, käib laudas loomi vaatamas ja söötmas. Loomad talle väga meeldivad ja isegi hobusele ligi minna ta ei karda. Töödel lööb ka ikka käe külge alati, olgu see muru riisumine, kartulite idutamine, puude toomine või auto pesemine. Jookseb, hüppab, ronib üle kivide, kui juhtub kukkuma, siis ajab püsti ja kui ära väsib, siis puhkab kivil istudes jalga (neist meil õnneks puudust ei tule). Trepist üles ronib ilma tuge otsimata. On viisakas, tänab lauast ära minnes ja kui keegi midagi annab, kui külalisi tuleb, siis annab käe pihku teretuseks või ütleb tšau! Puhas poiss on, õuest tulles peseb seebiga käed ja tõmbab üle näo ka, rätik peab üle õla rippuma. Saunas ikka peseb ka, kui tuju tuleb ja siis mitte ainult iseennast, vaid ka issit-emmet:) Kohati on väga korralik poiss, kõik asjad peavad omal kohal käima, prügi viiakse puudekasti ja mustad mässud prügikasti, kahjuks see oma mänguasjade kohta ei kehti. Potil käib, kui mähet ei ole, mähe on ainult õues ja magamise ajal. Emmega koos saab kaka ka potti, memmega olles aga teeb enamasti õues mähkmesse kaka. Sööb ise, kui ta üldse sööb. Vahepeal ei tahtnud ta suurt midagi süüa, aga üldised lemmikud on igasugu hommikusöögikrõbinad, mahla ja piima joob, viinamarjad maitsevad, võid sööb lausa lusikaga ja pakist hapukoort. Raamatuid vaatab huviga ja kahjuks ka telekat (haiguse ajal õue ei saanud ja siis harjus vaatama). Joonistab ja siis ise näitab kõigile ja kiidab "Vau!"

Enimtarvitatavad sõnad: emme, issi, apa (papa), memm, ei taha, aitäh, auh, mäu, muu, mää, iiah, mõm-mõm (karu), pääk-pääk (part, aga ka muu lind), aff (ahv), änn (auto), peep (seep, viimasel ajal ütleb ka päris seep), uua (juua ja ka lihtsalt vesi), mma (piim), mäm-mäm, sai, süüa (tähendab vist rohkem hommikusöögikrõbinaid), siia, õue, ninn (lill), sauna, sool, puu, kuu, täht, tee, ass (tass või ka kass), ats (vastus küsimusele, kui vanaks ta saab koos ühe sõrme ülestõstmisega), hopa (hüppama). Väikesed laused on ka: "Mäu ei taha õue," ja "Issi ei taha." Kuke kiremist teeb järgi, häälitsus käib valjult kuidagi "Uuaaaa!" Küsimustele vastab enamasti tõsiselt jah või kui tuju halb, siis iga asja peale ei taha. Ja kui millegi üle rõõmustab, siis hüppab ja ütleb "Jeee!". Üldiselt on tal juttu üsna palju ja mõnikord näed, et laps tahab kangesti midagi öelda või tahab. et sa midagi teeksid, aga mitte ei saa temast aru. Universaalne sõna on ede, emme ede, auh ede, aga mis see tähendab, pole veel aru saanud.

Pilt sünnipäevakingiks saadud jalgrattaga (sõita ta muidugi ei oska, emme-issi lükkavad:)).

Kaks sünnipäevalast sarnaste särkidega:


Ja esimest korda üritan video üles panna, kuidas Karl sünnipäevatordilt küünlaid puhus: