Karl Maastikumasin

Blogipidamine on ikka päris unarusse jäänud. Pole alati netti ja viimasel ajal kuidagi ka jutt ei jookse, pole, millest kirjutada eriti. Karlist ikkagi võiks vahepeal paar rida kirja panna, pärast endalgi hea lugeda ja meenutada.

Karl on hetkel aasta ja 8 kuud vana. Kodukaal, kus ta pidevalt kaalu jälgimas käib, näitab juba tükk aega 14,0. Pikkust ei tea, aga riided hakkavad järjekordselt väikeseks jääma. Järgmisel kuul peabki jälle arstile kontrolli minema, siis saab jälle värskemad andmed. Suus on tal nüüd 14 hammast, paari nädala jooksul tulid 2 ülemist silmahammast.

Nüüd tuleb kolm korda üle vasaku õla sülitada, enne kui tema magamist kiitma hakata. See igaõhtune magamauinutamise trall hakkas tõsiselt ära tüütama juba, enam issi üldse ei sobinud kõrvale ja emmega ikka mässas tõsiselt ja voodisse minnes tehti sellist hädakisa nagu ma ei tea, mis hirmus koll seal voodis oleks. Nii ma siis paningi ta ühel õhtul lihtsalt voodisse ja tulin ise ära, saagu, mis saab. Muidugi tuli meeleheitlik kisa, aga mõne hetke pärast oli vaikus ja sellest ajast saati jääb ta õhtuti nüüd ise magama, kuigi selleks kulub natuke aega. Ja vahel tuleb ikka emmet hüüda. Aga nii kenasti teeb kalli kõigile ja lehvitab, kui on aeg magama minna. Ja magamisega on 2 võimalust: kas magab terve öö järjest omas voodis kenasti või siis ärkab 4-5 ajal ja on tükk aega üleval, enne kui uuesti magama saab. Üks hommik aga ärkaski ta kell 6 üles.

Kelgusõit õnnestus meil ka esimest korda elus ära proovida, väga just ei meeldinud. Ilmselt tahaks see ka natuke harjumist, aga mida sa kelgutad, kui lund pole. Kuigi issi tuunis poja jaoks oma vana kelgu ära, mis on siis pea 30 aastat vana.

Laudas meeldib endiselt väga käia. Annab lammastele leiba ja paitab jäärast. Istub lambasöötmes soolakivil ja vaatab, kuidas pikk rivi lambaid ta ees peeti järavad. Ja Reks on õues parim sõber. Nüüd hakkavad nende jõud tasakaalustuma ja Karl läheb isegi ise temaga norima. Eriti lõbus on aga see, kui Reks tuppa lastakse või kui kass toas mänguhoogu satub, siis on nii palju nalja.

Karlile meeldib nüüd täitsa telekat vaadata, mis ei ole muidugi eriti hea. Paneb aga ise mängima ja vaatab. Vahel ei jää muud üle, kui juhe seinast välja tõmmata, sest muud moodi see kinni ei jää. Multikatest ta veel suurt ei pea, kõige rohkem meeldivad reklaamid, eriti kassi- ja koeratoidu omad, ja üldse loomad. Nii me siis vaatamegi vahel looduskanaleid. Pildil on tema telekavaatamise asend Sõrve vanaema juures. Ise paneb omale tekikese peale ja mõnuleb seal Kipsi najal.

Reksi kannul meeldib Karlile käia. Tegelikult ei saa arugi, kes täpselt kumma järgi käib, kas Karl Reksi või arvab Reks, et Karliga koos on vaja minna. Ja Karl on päris osav maastikumasin nüüd. Oskab okstest-kividest-kändudest mööda või üle minna ilma et kukuks ja puude all saab ta käia okstesse takerdumata, sest ta on nii lühike. Ta võib päris palju ise käia, kui tuju ja tahtmist on, pikemad matkad on aga hea just nii teha:

Aga metsast ei saa enne ära minna, kui Reks ka tagasi hakkab tulema. Ja millegipärast meeldib talle õhtul pimedas õues käia. Komistab siis alatasa kivide ja muu otsa, aga ei tee väljagi. Peaks talle orienteeruja lambikese otsa ette panema.

Viimasel ajal on Karl jutustama hakanud, aga endiselt ainult omas keeles. Kõigepealt tuleb: "Emme!" Siis vadistab pika jutu maha ja jääb küsiva näoga ootama, et vasta ometi, kui sinult küsitakse. On eristatud järgmisi sõnu: uua (juua), mma (piima), apa (papa), ssi (issi, aga ainult pildi pealt näidates), opa (ehk hobune) ja siis teeb igasugu loomahääli, automürinat ja imestushüüdeid nagu ohoo, oi-oi-oi.

Mänguasjadega suurt ei mängi, küll aga pottide-pannide-kaussidega, aitab nõusid pesta ja kartuleid tõsta, pesu masinasse panna ja ära võtta, põrandat pühkida ja kõiksugu tainaid segada.