Naistest ja meestest

Naistepäeva mõju all mõtlesin ma pisut naiste ja meeste rollide üle. Õigemini pani mõtlema raamatukogu direktori õnnitlus naistepäevaks (mulle käivad siiani raamatukogu siselisti kirjad:)), kus ta jõudis ka tõdemuseni, et naised on ühiskonda ülevalhoidev jõud- naised sünnitavad, õpetavad lapsed lugema, toovad raamatukokku ja teenindavad seal neid. Kui mõelda üldisemalt, siis tõesti, uue elu algus sõltub ju naisest ja tema otsusest saada emaks. Kui ikka naine ei taha last, siis mehe otsus siin eriti ei loe. Naine peab ju emaks saades oma elu rohkem muutma ja paljust loobuma ning seda kogu eluks. Isad on aga tihti mööduv nähtus. Palju on emasid, kellel on üks laps ühe isaga ja teine teise isaga ning lapsed elaksid oma isadega koos, mitte ema juures? Aga selliseid isasid, kellel on mitu perekonda (olnud)? Ja kuigi naised kasvatavad suures osas oma lapsi igapäevaselt rohkem kui isad, õpetavad neid, põetavad kui vaja ja seda ainult mitte oma laste puhul vaid ka tööalaselt, siis juhtivatel kohtadel ühiskonnas on ikka mehed. Justkui nemad otsustaksid kõike ja kogu elu keerleb nende ümber. Ma ei väida siin praegu, et mehi poleks vaja, seda kindlasti mitte, ma ei kujutaks elu ette ilma oma abikaasata, aga ühiskond on kuidagi tasakaalust väljas selle koha pealt. Naiste rolli ei hinnata eriti. Nii et naistepäeva on vaja, et siis vähemalt korra aastas saaksime tähelepanu, mida vajame ja oleme ära teeninud.

Tagantjärele veel tänusõnad meie meestele, kes meile imetoreda ja meeldejääva naistepäeva korraldasid.