Sügis

Sügis uduilmadega

päike väsind silmadega
vaatab nukralt maha
pilvedesse peidab end

kinni uks, ei keegi sega
istun kambris enesega
muremeeli vaatan
põlevasse tulle

ajal on me koltund lehed
mälestuste närtsind lehed
neid ma kokku kogun
kimpudeks nad köidan
teine teise järel kaminasse heidan

Need read Karl Madise laulust kummitavad mind täna. Tahaks kamina ees end kerra tõmmata, kuulata, kuidas väljas tuul undab ja kuuma kakaod juua. Tundub, et sügis on lõplikult käes. Viimasel hetkel jõudsime veel Karliga seda kuldset sügist nautida, nüüd on juba hall, porine, vihmane ja tuuline sügis. Pilt ka rändlindude kiirest lahkumisest, ei jõudnud pildilegi enam jääda:

Aga Karl keerleb nagu väike vurrkann. Nii kui ta selili panen, keerab kohe kõhuli, aga ainult üle vasaku õla ja tagasi ka ei oska. Edasi liikumise soov on suur, aga kere ei jõua järele, vahel mõne millimeetri liigub kapsaussi meetodil (pepu punni ja siis lüükab jälle sirgeks ennast). Esimest korda proovis ka tassist juua. Vaatab koguaeg nii õnnetult, kuidas emme-issi söövad ja joovad, loeb suutäisi, aga keegi talle ei anna. Andsin siis tassist (päris kruusist, mitte tittede nn nokaga tassist) vett, jõi küll ja maha ei läinud üldse! Aga taldriku otstarbest on tal küll veel vale arusaam. See-eest teab, mis hambapasta on, kuigi hambaid pole veel.