Sügis juba käes ja ilmad jahedad, panin poisile esimest korda kindad kätte. Villased endakootud labakud. Mis Karl esimesena tegi? Muidugi pani käed koos kinnastega suhu. Hämming ja pisut krimpsus nägu, sest villane asi suus ei ole teadagi meeldiv. Võttis käe suust, vaatas ühte kätt, siis teist, siis jälle esimest. Ikka hämming. Seejärel üritas ka lutti suust ära võtta, nagu ta ikka teha armastab. Jälle hämming, sest kuidagi ei saanud seda kätte ja sõrme vahele ka ei saanud.
Seoses sügisega murran ma alati pead, kuidas Karli riidesse panna. Endagagi raske, aga ise kannatad ära, et veidi jahe, aga Karlil see va termoregulatsioon vist ka veel päris hästi ei tööta.
Seoses sügisega murran ma alati pead, kuidas Karli riidesse panna. Endagagi raske, aga ise kannatad ära, et veidi jahe, aga Karlil see va termoregulatsioon vist ka veel päris hästi ei tööta.
2 kommentaari:
Oi, see riidepanemise teema on keeruline. Isegi minusuguse tarkpea jaoks. Mina kipun end selgelt alariietama. A ma mõtlesin, et ostan selleks talveks endale ka jope või mantli. A see tähendab jälle ainult ühte koledat asja - shoppamine.
Njah... mis siin Karlist rääkida, ma pole enda termoregulatsiooni 23 aastagagi korralikult tööle saanud...
Postita kommentaar