Tundub, et blogindus on vägagi populaarseks muutunud. Lingid Postimehe leheküljel ja mujalgi ning isegi Priit Hõbemäel on oma blogi (http://meediaeetika.blogspot.com/). Varem ma mõtlesin, et see on mingi jura ja miks ma peaksin oma päevikut (seda ta siiski mingil määral on) avalikult internetis pidama? Aga nüüd ma leian, et see on suurepärane võimalus end sõprade eluga kursis hoida, kui neid just kõrval pole. Ja tegelikult on ikka vägagi erinev see, kuidas inimesed suhtlevad ja mida nad kirjutavad. Kusagil keegi on öelnud, et see, mis on kirja pandud, on jääv, et siis kirjutatakse üles ainult see, mis on oluline ja mida tahetakse tingimata jäädvustada.
Sellest väikesest filosofeerimisest võite järeldada, et ma ei viitsi tööd teha ja tegelen igasugu muude huvitavate asjadega.
Ja Onu Remuse lood ruulivad! (kuigi pigem võiks ta nimi olla onu Sam)
1 kommentaar:
Inimesed kirjutavadki kohutavalt erinevalt. Ja just see ongi huvitav. Kui kõik kirjutaksid näiteks nii nagu mina, siis peatselt ei loeks keegi enam blogisid.
Kusjuures rääkides endast, ei saa ma küll kuidagi väita, et see, millest ma kirjutan nüüd kuidagi oluline oleks. Olulised asjad jätan ma kirjutamata. Need peate ise välja mõtlema :D
Aga blogisid ma armastan sellest hoolimata. Ja näe, polegi veel tüdinenud.
Postita kommentaar