Miks ma lükkan Karli hambaarstil käiku nii kaua edasi, et hammas jõuab valu tegema hakata?
Miks ma pean tihtipeale valima, kas minu või pere heaolu? Et kui ma teen midagi või lähen kuhugi enda pärast, siis paratamult pere kannatab.
Aga miks ma siiski jätan oma tegevuse sinnapaika, kui tuleb Karl ja ütleb, et mängime või Sannu, et: "Emme, tule teeme kõhuhüppeid!"
Mida head ma olen elus teinud, et mul on 2 niiii toredat ja armast last, mõtlen ma alati õhtuti, kui enne magamaminekut käin nendele tekke peale panemas ja pead silitamas.
1 kommentaar:
Aga võibolla on see sellepärast, et sa oled ise lihtsalt nii hea ja tänu sellele on poistel tore ja armas emme.
Postita kommentaar