Meie pere pesapuu

3. aprill 2009

Tiu-tiu

Kevad on käes, olete märganud? Peesitan praegu õues päikese käes ja kuulan linnulaulu. Karl läks memme-papaga sõitma, Sander magab kõrval vankris ja koristamata tuba ootab natuke. Täna on esimene tõsiselt soe ilm. Ja tundub, et kõik linnukesed on kohal ning siristavad hoolega. Kuldnokka nägin juba 25. veebruaril, aga kured kruugutasid ja metsvindid ja musträstad ja kes kõik veel laulavad. Liblikad lendavad, sipelgad sibavad pesas ja mesilased sumisevad. Mul on muidugi selline tunne, et nii kui natuke päikest paistab ja lumi sulanud on, tahaks ära visata mütsid, joped ja sallid ning lipata metsaalla sinililli korjama. Aga ei saa ju veel. Natuke läheb veel aega, nagu Karl ütleks. Aga küll see kevad tuleb, kus ta pääseb. Praegu on mul tõsiselt hea meel, et ma ei pea kusagil kontori nelja seina vahel istuma, vaid suure osa päevast võin õues olla ja iga päev vaadata, kuidas kevad edeneb. Kui veel natuke soojemaks läheb ja õues rohkem teha on, siis me vist hakkamegi õues elama. Sander linasse ja minek.
Vahepeal olime paar nädalat ema juures, kus mehed meie vanale Fordile uue südame installeerisid. Läks tööle lausa esimese korraga, aga natuke tahab veel nokkimist. Ehk saab vähemalt ühe vanaraua õue pealt ära (kuigi nojah, selleks et meie oma korda teha, tõi vend mootori koos kerega, nii et teeb sama välja).
Sander maitseb nüüd päris toitusid, esialgu kõrvitsat, kartulit ja lillkapsast. Esimesed paar korda ei läinud midagi alla, aga nüüd täitsa läheb see söök. Käpuli ajab ennast ka, aga edasi ei saa.
Karl on lihtsalt Karl, jutustab palju, näiteks täna hommikul põdrast nii (emme tõlkes): "Elas kord auto. Pisikene punane auto. Põder oli metsas ja läks tee äärde vaatama, kas auto sõidab juba. Autos sõitsid mamma, onu Matu ja onu Juujuu. Põder vaatas, auto sõidabki. Mamma sõitis teatrisse. Põder läks ka teatrisse." Enne on see jutt natuke teisiti lõppenud: "Auto sai ai-ai ja põder sai ai-ai. Onu Juujuu läks metsa vaatama, kus põder on. Põtra polnudki."
Ilmselt kevade ja varajase päikese tõttu on ka meie poisid väga varajased, vahepeal ärgati juba enne 7. Nüüd tänu kellade keeramisele venitatakse 7-ni välja. Ei tea, kus neil nii kiire on.

2 kommentaari:

VU ütles ...

Põtru lastakse teatrisse? Sarved ette ei jää?
Aga tegelikult on ikka õnnelik lõpp kõige olulisem. (Autost muidugi kahju)

Unistaja ütles ...

Teatrimajadel on üldiselt suht suured uksed.