Mulle üldse ei meeldi, et ministeerium ei viitsi/ei oska/ei taha oma tööülesandeid täita ja suunavad need siis sujuvalt allapoole. Ja siis räägivad inimestele, et asi seisab meie taga, kuigi ministeeriumis seisis asi pool aastat, ilma et keegi oleks kausta lahtigi teinud (kaardid seal kaustas olid igastahes sirged ja värvilõhnalised, peale meie välitöid suht kortsus ja mõnede veepiiskadega liigmärgade alade läbimise tõttu). Ja kui lõpuks on ministri allkirjastamiseks kiri koostatud ja Postipoissi üles pandud pikaks ministeeriumipoolseks menetlemiseks (5 linnukest on vaja ja seda puhkuste ajal...), võtab ministeeriumi ametnik endale õiguse saata inimese veel siia paluma, et ikka vähendage temal ka ehituskeeluvööndit. Onu rääkis minuga pikalt ja laialt, miks ikka peaks, läks siis ära ja mõne aja pärast tuli tagasi meie looduskaitsespetsialistiga rääkima (hea, et Laisik puhkusel on), et ikka kindel olla... Tüütu. Käisime siis veel kord vaatamas seda kohta, aga otsus jäi ikkagi jõusse. Peale kõige muu ei saa lasta pretsedenti luua, et näe, tema käis palumas ja sai, ma tahan ka, muidu on varsti kõik ukse taga, igaühel parem põhjendus kui teisel, miks ikka peab rannale trügima oma majakesega.
Üldiselt on ees keerulised ajad, kuna ministeerium ähvardab meid reformi ja koondamistega, eks paistab, mis välja tuleb sellest. Mina õnneks saan seda vähemalt paar aastat lihtsalt kõrvalt vaadata:) Ja kui sellest juba juttu tuli, siis võib mainida, et palju polegi enam jäänud tööl käia. Esialgu on viimaseks tööpäevaks määratud 12. september. Järgmisest nädalast tuleb mulle juba töövari ametit õppima (heh, paljukest ma isegi selle lühikese aja jooksul olen õppinud olen:)).
1 kommentaar:
tublid olete, panite onu paika ;o)
oeh.. mitte et mul uute kolleegide vastu oleks midagi, aga siiski "oeh, jälle uus kolleeg.........."
Postita kommentaar