Nüüd saan mina ka öelda, et elu on kiire. Viimaste nädalate jooksul on 6 päeval Tallinnas oldud, targaks saamas. Seega ütleks, et Tallinna norm on üsna pikaks ajaks täidetud. Koolituskavade koostamisel ilmselt ei mõelda kaugelt tulijatele, seetõttu tuli mul 3-päevaseks koolituseks 2 korda edasi-tagasi sõita, kuna nad ei raatsinud neid 3 päeva järjest teha. Ja kuna need algasid nii vara, siis tuli juba eelmisel päeval kohale sõita. Ühe otsa sain sõita ka lennukiga! Oma teadliku elu jooksul esimest korda. Fantastiliselt ilus on Eesti kõrgelt vaadatuna. Siinkohal ka suured tänud TriinSile ja Jupijumalale, kes mind lahkelt ulualla võtsid ja ringi sõidutasid. Aitäh!

Kui ma ühel kolmapäeva hilisõhtul (4. juunil täpsemalt) Tallinnast koju jõudsin, ootas mind eest kahjuks palavikust hõõguv pisipoja. Seekord küündisid kraadiklaasi näidud koguni 39,7-ni ja küünlad ka palavikku ei alandanud, täitsa hirm oli juba. Kutsusime siis kiirabi, mis peale pikka ootamist ja väikest ekslemist lõpuks meieni jõudis, kes aga ka lihtsalt konstateeris, et viirusinfektsioon ja pani palavikkualandava küünla. Peale suhteliselt unetut ööd oli Karl ise siiski üsna rõõmsameelne neljapäeva hommikul kuni lõunauneni, millest ta ärkas jälle 39,8-kraadise palavikuga. Kurb on vaadata hõõguvat ja lõõtsutavat last, kes vajub korraks unne, et mõne hetke pärast jälle juua küsida, emmet kontrollida või paremat asendit otsida. Reedel õnneks enam temperatuur üle 37 ei tõusnud, kuid siis hakkas Karl seda tasa tegema, mis ta haiguse ajal tubli poiss oli olnud. Ainult üks jonn oli pea terve laupäeva ja pühapäeva, ilmselt sellepärast ka, et õue ju ei saanud mitu päeva ja toas on igav, õuemees nagu ta meil on. Ilmselt haigusest tingitud kurnatusest juhtus ka see, mida ma oma Karlist kunagi uskunud ei oleks. Karl jäi õues vanaema süles magama lõuna ajal! Ja ei seganud ka see, et tal püksid ära vahetati ja voodisse pandi, poiss magas edasi. Uskumatu! Õnneks on Karl nüüdseks oma hea tuju ja vahva tegustemislusti tagasi saanud, muidugi väike jonn käib alati temavanuste juurde.

Seoses sellega, et ma vahepeal nädal aega tööl ei käinud, juhtus ka see, et nüüd on lauapealne tööd täis. Planeeringuid tuli korraga uksest ja aknast, ilmselt on kõigil enne puhkust kiire-kiire. Lisaks veel mingi ministeeriumipoolne tööülesanne jäätmekäitluskohtade koordinaatide ja katastriüksuste leidmiseks. Selleks tuli vanades jäätmelubades tuhnida ja kohati väga detektiivi mängida. Kui teised siin loevad järelejäänud tööpäevi enne puhkust või on just puhkuselt tulnud, siis minul pole seda ka nii pea oodata. Kuigi ka seekord õnnestub enne ametlikku puhkuse väljateenimist koduseks jääda:) Töökoha kandidaat on olemas, aga veel on pakkumised oodatud mõnda aega.