Eelmise postituse jätkuks peab ütlema, et Karli palavik küündis õnneks järgmisel päeval ainult 37,7-ni ja oli kolmandal päeval juba uusi ohvreid otsimas, kuid köha ja nohu on siiani seltsilisteks. Täna öösel üle nädala aja magas ta rahulikult terve öö.

Peab mainima, et mulle mu töö meeldib, eriti kui saab tööajast ikka väljasõitudel ja objektidel käia. Praeguste ilmadega ei püsiks enam kuidagi kontorilaua taga ja tegelikult peab ikka oma silmaga üle vaatama, mis kuskil on või teha tahetakse. Eile sai käidud Laisikuga saartel - Kesselaiul ja Viirelaiul. Polnud kunagi varem seal käinud, ainult praamiaknast vaadanud mööda sõites. Meri oli õnneks rahulik, laev kiire, seltkond mõnus. Kesselaid olid ilus oma nurmenukke täis nurmedega, kiviaedade ja kadakatega. Viirelaid aga ongi nii lage, kui eemalt paistab, see-eest tuletorni otsast oli vaade päris hea. Kunagi näitan võib-olla pilte ka.

See töönädal on õnneks üsna lühike, homme ongi viimane tööpäev, mis on ka lühendatud. Saab kodus kevadist ilma nautida. Järgmisel nädalal võib mind leida kiirvisiidil mandril, ilmselt lõunapool Võrumaal. Esimene komandeering:)