Endel Prei 23.10.1930-10.04.2007See pilt on tehtud tema 75. juubelil. Just sellise naeratava ja alati lõbusas tujus olevana ta mulle meelde jääbki, sest niisugusena ma teda viimati jõulude ajal nägin. Siis oli ta pealtnäha veel täiesti terve. Märtsi algul kodus käies jäi nende juures käimata, kuna vanaema ei olnud kodus ja uudis vanaisa halvenenud tervise kohta jõudis minunu alles ärasõidul. Nüüd muidugi kahetsen, aga nagu tihtipeale juhtub, on nüüd liiga hilja.
Vanaisa oli kogu elu tehnikamees, kuldsete kätega võiks öelda. Ei olnud asja, millega ta hakkama poleks saanud - olgu selleks mootorite remont ja ehitamine, puutöö või hoopis midagi muud. Töötas kaua õpetajana, matemaatikat ja poiste tööõpetust ja mida ta kõike andis, hiljem sovhoosis parandas autosid. Ja jõudis üldse palju. Ega siis igaüks juba pensionil olles hakkaks omale päris otsast peale maja remontima. Lisaks veel oli muusikamees, juhatas mitu-mitu aastat koori ja mängis akordioni. Ilmselt sealt mu vähene muusikaanne pärit ongi. Alati oli tal mõni lõbus jutt selle kohta, mis juhtus siis, kui Juhani auto katki läks või kuidas nad Lätis laulmas käisid. Tema käesti võis alati küsida, kui miskit ei teadnud, enamasti oskas ta vastata.
Need paar rida ei suuda muidugi vähestki edasi anda sellest, mida vanaisa oma elu jooksul teha jõudis ja mida ta meie jaoks tähendas. Teda jäävad leinama abikaasa, poeg ja tütar, 7 lapselast, 1 lapselapselaps, õde ja kindlasti veel palju-palju inimesi, kellega ta oma elus on kokku puutunud. Puhka rahus, kallis vanaisa!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar