Peaks, võiks, tahaks

Üritame Karlile selgeks teha, et alati ei saa kõike, mida tahad. Ta oskab väga valjuhäälselt väljendada oma tundeid, kui ta ei saa seda, mida ta tahab või kui üritada miskit ta käest ära võtta. Peaks vist ka endale seda tarkust kordama. Hetkel on olukord selline (nimekiri endale, et oleks silma ees ja prioriteetid paigast ei läheks):

Mida ma peaks tegema:

• Karliga tegelema- mängima, söötma, riietama, jalutama jne
• LÕPUTÖÖD, LÕPUTÖÖD ja veelkord LÕPUTÖÖD!!!
• igapäevased majapidamistööd- söögitegemine (Karli piiratud menüü tõttu tuleb talle teha eraldi ja mitu korda päevas), nõudepesemine, koristamine, pesupesemine ja - triikimine jne

Mida ma võiks teha:

• uusi pilte üles panna
• pilte ilmutada
• arvutist kraami korrastada ja plaatidele kirjutada (mul on ju nüüd DVD-kirjutaja)
• blogi tihemini kirjutada
• kodus tööd teha

Aga nüüd, mida ma tegelikult teha tahaks (mitte tähtsuse järjekorras):

• Karliga tahan tegelikult ka tegeleda, kuigi vahel kulub puhkus ära ka
• blogisid lugeda, eriti käsitöö omasid
• ise käsitööd teha (see on täitsa sõltuvus juba, nii paljusid asju tahaks teha ja erinevaid tehnikaid proovida, vägisi hoian end tagasi lubadusega, et kui lõputöö valmis, siis....)
• ujumas käia
• teatrisse või kinno minna (kas keegi Peer Gynti ei tahaks Vanemuise vaatama minna?)
• niisama välja minna
• rohkem sõpradega koos olla
• Saaremaal olla
• raamatuid lugeda
• fotograafia kursustele minna
• jne, jne, praegu ei tule kohe rohkem meelde

Enamus asju jääb tegemata ajapuuduse tõttu või sellepärast, et Karliga ei saa. Või siis tuleb teha Karli arvelt, nagu ma üritan päevasel ajal lõputööga tegeleda, ise samas süümepiinu tundes, et tegelikult peaks Karlile rohkem tähelepanu pöörama. Vanaema arvab muidugi, et ega ta sellepärast siis suureks kasvamata ja arenemata jää, aga võib-olla ta nüüd käputaks, kui ma rohkem võimleks temaga. Aga jah, samas mõned emad lähevad juba alla aastaste kõrvalt tööle, paratamatult saavad need lapsed vähem tähelepanu ja tegelemist.

See on vist elus paratamatu, et kohustused ja soovid ei ühti alati või võib-olla on mõni õnnelik inimene, kes on suutnud need ühildada.