Karl Pudrunägu Roomaja

Väikestele lastele on ikka uskumatult palju asju vaja. Autosse eraldi istet, oma isiklikku vanni, oma sööginõusid, päris oma tooli kööki, privaatset pissipotti ja mida kõike veel. Pissipotti veel ei ole, aga ostsime Karlile söögitooli, sülest on ikka väga ebamugav sööta- ei näe ta nägu ja oma riided on ka kõik püreega koos pärast. Söögisoojendamise ajal saab ta siis emmega koos köögis olla ja nüüd saame me koos ka süüa, üks amps Karlile ja üks emmele, erinevaid toite muidugi. Tundub, et väga suur pudrufänn ta ei ole. Paar esimest hommikut sõi küll, aga nüüd ei ole enam eriti tahtnud, pealegi on ta hommikuti üsna pahur, kui seda putru nii kaua ootama peab. Peaks proovima võib-olla miskit magusat juurde panna, kuigi öeldakse, et siis ta pärast ainult magusat putru tahabki. Aga kes see maitsetut putru ikka sööb?

Keetsin esimest korda liha ka talle, enne on purgitoidust saanud. Igavene mässamine on sellega- keeb hästi kaua ja vaatamata ponnistustele ei suutnud me seda läbi sõela ajada. Hakkisin siis noaga imepeeneks ja õnneks läks alla küll.

Maibeebide järjekordsel kokkutulekul käisime ka. Kui eelmine kord oli Karl ainus, kes ei pööranud igat pidi, siis nüüd oli Karl jälle ainus, kes ei käputa. Ikka viimane. Aga väga kihvt on neid omavahel olles jälgida, väike võitlus mänguasjade pärast käib juba (teiste mänguasjad on alati huvitavamad kui enda omad), tahetakse patsu-patsu teha, teiste püreest osa saada, julgemad tulevad täitsa teise juurde, teised jälgivad niisama suu lahti ja üks jutuvada käib ka koguaeg. Huvitav, kas nad saavad omavahelisest jutust aru? Pildid on ka kokkutulekust üleval.
Karl on nüüd kogu korteri läbi tuustinud ja sellega seoses on tulnud ümberkorraldusi teha. Vannitoas meeldib talle hirmsasti käia, sealt on tulnud puhastusvahendid ja habemeajamisasjad ära panna. Köögis avastas ta, et sahtlit on hirmus põnev lahti ja kinnis sõidutada. Ega ta võiks seal sahtli kallal sorteerimas käia, aga näpud võivad vahele jääda või endale vastu pead selle tõmmata, nii tuli sinna miski kinnitusjubin osta. Esikus tuli kingariiulist kingad kilekotti pakkida ja põrandalt kapi peale tõsta. Musti saapaid on ju väga hea lutsutada. Üldiselt roomab ta nüüd minu järel, aga ta on liiga aeglane ja kui ma käin toast tuppa mingeid asju viimas-toomas, siis selleks ajaks, kui tema kohale jõuab, lähen mina juba jälle tagasi. Nii et jälle ots ümber ja tagasi.