Meie pere pesapuu

29. november 2006

Esimene haigus

Kunagi pidi ta ju ikka kallale tulema. Tuli esialgu nohuna, mis tähendas esimesel ööl siiani vist kõige vähem magatud ööd (mingi 3 tundi vist), Karl ei tahtnud kuidagi magama jääda. Magamajäämisega oli nohuse ninaga ka järgnevatel päevadel raskusi. Hiljem lisandus kõrvapõletik, mis ajas Karli meeleheitlikult nutma. Õnneks pani perearst varakult diagnoosi, Karl sõi antibiootikume ja nüüd on ainult väike nohu veel jäänud. Aga haigus tähendas seda, et istusime nädal aega toas vangis:(
Arsti juures kaaluti-mõõdeti ka jälle: pikkust 70,5 cm ja kaalu 9,770 kg.
Haiguse aega kasutas Karl kasulikult ja õppis kõhult seljale pööramise ka selgeks. Ja nagu kiuste oli just siis esimene kord, kui emme üle mitme-mitme päeva korraks välja läks ning Karl issiga koju jäi! Nüüd rullib ta toas ringi, vahepeal keerab teise suunda ja rullib edasi. Üldse on ta jube aktiivseks muutunud. Kõige rohkem meeldib muidugi see koht, kuhu hästi ei tohiks minna- meil siis lauaalune, sealt on põnev ajalehti kiskuda ja mänguasja kotti sorteerida.
Ja eelmise sissekande täienduseks peab lisama, et olen õppinud ka unelaule laulma (viimase aja lemmik on "Unelind", mis Jaanika plaadile pani), toas hiilima ja vaikselt kõike tegema. Varsti tuleb ära õppida püreede ja putrude keetmine, oi-jah.

Kommentaare ei ole: