Meie pere pesapuu

6. juuli 2005

Ahjaa, unustasin

Merikese juures lõhe grillimine tuletas mulle meelde, et üks oluline tegevus jäi mainimata: nimelt avati Säärel restoran ja me käisime selle avamisel. Juba sellise sündmuse ainukorduse tõttu ei tohiks seda mainimata jätta. Samuti ka sellepärast, et seal pakuti erinevat liiki ja valmistusviisi kala (sealhulgas kalamarja) ja mina olen juba pea sünnist saati üks kalakull. Kuid veel üks mitte vähemoluline asjaolu selle restorani juures, mis minu südame võitis, oli see, et seal mängis muusikakeskuses JÄÄÄÄR! Meie kohalik baar mängib juba pikemat aega järjekindlalt Mati Nuudet ja Seelikukütte. Tegi seda siis, kui mina veel noor olin ja teeb seda praegugi. Ja nõud on neil ka kalakujulised, ekstra neile tehtud, restorani nimi ka peal. Ühesõnaga üks tore koht on Sõrves juures, mida rattamatkalised saavad ka ise uudistada.

2 kommentaari:

kõige laisem laiskloom ütles ...

minul on kahjuks sellest kohast ainult halvad mälestused hetkel: meeletult kallid toidud olid seal ja kaks jäledat sinikat ka on ette näidata (nende terrass on liiga kitsas ja ilma kaitsepiirdeta).. iga kell on parem koht Varbla puhkeküla baar..

saarlanna ütles ...

Nujah, ega mina ka sinna raha eest sööma ei läheks, vaene tudeng nagu ma olen.