Täna oli ka väga tegus päev. Hommikul kohe pandi jälle silmatilgad ja kell 10 läksime silmaarstile. Ja Kaspari silmad olid jälle natuke paremad, nii et operatsiooni ei ole vaja! Ja see tähendab, et me saame neljapäeval KOJU!!! Lõpuks ometi sain issile helistada ja öelda, et tule meile järgi!
Liisa silmi kontrollis ka uuesti ja pidid ilusad olema:) Järgmine kontroll 2 nädala pärast.
Silmaarsti juurest läksime Kaspariga kohe edasi kuulmisuuringule. Kaspari kõrvadega on praegu ka korras ja õnneks ikka saime uued uuringu ajad Liisaga samal ajal.
Arst ütles, et Kaspari aju uuring ikkagi näitas väikest kahjustust. Haiguse nimi on periventrikulaarne leukomalaatsia. Ja Haigekassa infomaterjal kirjutab nii: "See on ajuvatsakeste ümbruse valgeaine kahjustus (infarkt, koe kärbumine e nekroos), mis tekib hapnikuvaeguse ja kohaliku väheveresuse e isheemia tõttu. Kahjustus tekib eeskätt enneaegsetel lastel ajukoe ebaküpsuse tõttu. Haigus võib edaspidi põhjustada liikumis- ja kognitiivseid (tundeelu) häireid."
Meie arsti sõnul tema isegi ei näinud kahjustust, aga uuringu tegija ikkagi nägi. Ja arsti sõnul võib see Kaspari puhul tähendada pisut aeglasemat arengut ehk ta võib hakata hiljem pöörama, roomama, käima, aga mitte midagi hullemat. Uhh, esialgu ehmatas arsti suust sõna ajukahjustus ikka päris ära.
Kuna päev oli tihe ja ilm mitte just kõige toredam st vahepeal sadas lund, siis õues me ei käinud. Üritasin ise ka tukastada, aga loomulikult ei tulnud sellest midagi välja. Ja hea oli, sest kella 3-ks kutsuti Liisa südame ultrahelisse. Tädi tuli mulle vahepeal külla ja tema valvas Kasparit nii kaua õnneks. Südame arst ütles, et juha on ikkagi natuke avatud, u 1 mm, kuid võrreldes eelmise uuringuga on ava väiksemaks läinud. U aasta jooksul peaks see ikkagi ise sulguma. Avatud arterioosjuha kohta võib ka samast Haigekassa materjalist lugeda.
Õhtul läks meil jälle jorinaks. Algul üritasin Kasparit süles magama kussutada (jah, ikkagi süles!), ta juba paar korda jäi, aga ikka tegi silmad lahti. Ja kui voodisse lõpuks panin, siis hakkas kohe jälle jorisema. Ja siis hakkas Liisa ka ja mul ei jäänudki muud üle, kui mõlemad sülle võtta, sest kuidas ma ühe sülle võtan ja teise nutma jätan? Lastest hakkas kurb ja endast ja nii sai isegi paar pisarat valatud koos lastega. Peale seda jäi Kaspar õnneks peale söömist magama, aga Liisa arvas, et võiks tšillida pisut. Et jumalapärast emmel ei tekiks mõtet magama minna:) Kui ta natuke oli uudistanud ja ma lootsin, et a võiks vaikselt jälle ära väsida, siis panin tema oma voodisse, ise läksin oma voodisse ja panin tule kustu. Muidugi läks jorinaks. Üritasin siis tissiga ära meelitada. Mina jäin magama, nii et vist töötas:)
Liisa söömised: 54, 32, 80, 62, 34, 66.
Kaspari söömised: 42, 32, 42, 40, 24, 40, 38.
Liisa kaalus täna 2782 (+50) ja Kaspar 2624 (+22) g.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar