Meie pere pesapuu

23. september 2010

Kodust välja ja sportlikult talvele vastu

Umbes nii kõlas hüüdlause kuulutuse peal. Kohaliku valla spordiorganisaator oli kusagilt välja ajanud natuke mingi Euroopa fondi raha projektiks, mille eesmärk oli: tervislikel põhjustel tööturult väljalangemise vähendamine ja ennetamine ja bla-bla-bla (väga pikk ja lohisev lause, mida ainult üks euroametnik välja suudab mõelda ning mida keegi meelde ei suudaks jätta). Ühesõnaga eraldati 2500 krooni, mille eest u 15 naist sõidutati linna, anti kepid kätte ja suunati terviserajale 2 km jalutama. Seejärel basseini, kus vehkisime vesiaeroobikat teha. Peale seda mõned ujulaotsad, saun, pesu ja bussiga koju tagasi. Kogu see lugu ei maksnud meile midagi. Vahel (harva) on maal elamisest kasu ka:) Aga jah, tuli tõdeda, et füüsilist vormi pole nagu eriti ollagi. Kepikõnni ajal mõlgutasin mõtteid, et ma polegi õieti kusagil trennis käinud (va Tartus Auras ujumas), nüüd piirdub kogu füüsiline aktiivsus kodu-, aia- ja õuetöödega. Ja kui muudkui loed ja kuuled, et teised teevad hoolega sporti, siis mõtlen küll, et peaks ju ka. Aastad muudkui tiksuvad ju, peaks tervise eest rohkem hoolt kandma:) Kuna linnas trennis ma kohe kindlasti käima ei hakkaks (kui just ei õnnestu samade naistega kampa hakata ja vesiaeroobikas nendega koos käia), siis peaks see olema midagi, mida kodus teha saaks. Aga kust see aeg võetakse? Nii peangi piirduma aiatöödega.
PS Sandri haigus kulges õnneks kiirelt, eile juba oli terve.

22. september 2010

Harakale haigus...

Polnudki kaua vaja oodata, kui esimene haigusepisik end meie perre sisse poetas. Ja esimeseks ohvriks valis ikka kõige väiksema vastase, Sandri. Nii ebaaus temast. Aga eile kerkis Sannul palavik kohati üle 39 kraadi ja süles oli täitsa nagu sült. Õhtupoole õnneks juba natuke liikus ringi ka. Tänast seisu veel ei tea, hommikul magas magusalt.

21. september 2010

Meie elust

Kostus nurinat, et pole ammu kirjutanud:) Ei ole jah, olen küll hoogu võtnud, aga tegudeni pole jõudnud. Kodus on EMT nett niiii aeglane, et sellega ei viitsi (reklaam lubab küll kogu Saaremaal 3G võrku, meieni see vist aga ei jõua) ja töö juures on kiire peale puhkuselt tulekut.
Aga mis me siis vahepeal teinud oleme? Maailmaparandaja ja Mps sai paari pandud, nüüdseks on nad juba vist nagu vana abielupaar. Vähil käisime, aga nägime u 10 alamõõdulist vähikest ja keeta ei saanud ühtegi. Augusti lõpus saime koju tagasi ka lõpuks, ainult pesupesemisega on kitsas ja saunas pidime Sõrves käima. Viimase aja vihmad aga andsid sel laupäeval juba ka meile sauna. Vähemalt nii palju kasu on sellest alatisena tunduvast vihmast.
Kui puhkuse esimesed nädalad kulusid niisama lulli lüües ja ringi sõites, siis viimased paar nädalat sai tõsiselt tööd vihutud. Lappisin hoolega puid, suur hulk sai kuuri alla (siinkohal suur aitäh abilistele!), kuid endiselt vettib hunnikuke ka õues (osa on tõepoolest vees ka, sest seal on suured veeloigud maa peal). Kartulid said võetud tänu "kartulivõtmismasinale" nimega ema. Tegelikult 3 vagu hilisemaid jäid veel põllule ja varsti on vaat et paati vaja nende kättesaamiseks. Praegu on käsil saunapuude kuuri ehitamine. Ja varsti peaks õunamahla tegema hakkama.
Karl pääses lõpuks lasteaeda ja oli selle üle väga õnnelik. Ja uskumatu aga tõsi - Karl õppis rattaga sõitmise ära! Ratas kingiti talle juba teiseks sünnipäevaks, aga senini ei osanud ta vändata ja kuna see välja ei tulnud, siis ta eriti ei tahtnud ka. Aga üks laupäev ajas ta ratta välja, istus peale ja natukese pusimise järgi sai juba ise edasi. Ja nüüd kihutab lasteaia õues nii kiiresti, et ei jõua järelegi. Pean nüüd hommikuti auto kaugemale jätma, et ta saaks lasteaeda sõita ja õhtul samamoodi tagasi saaks tulla. Kiivri ostsime ka, politsei kirjadega:)
Sannu on endiselt kodune, sest arvasime, et ta ei ole veel lasteaiakõlbulik. Enamus õpetajatest ajasid ikka peale, et tulgu ikka, küll ta õpib ja harjub, ainult üks arvas, et kui võimalik, siis tõesti kodus on veel parem. Nii et issi saab veel kodus olla. Võib-olla kevade poole proovime ja sügisel tal enam pääsu pole niikuinii. Sõnu tuleb vaikselt tal ikka juurde, "emme-issi" on aga nii tegu-, ase-, side- jne -sõnade eest. Sõnavarast: änn on auto, aka-kaka, tss-lennuk(!), paa-paat, t(r)aka-traktor, puu, seen, süüa, uua, tee, omm-komm, auh, titii tähendab kanu-kukkesid, mää, muu, need tulid praegu kohe meelde. Üks sõna, mille tähendusest keegi pole veel aru saanud on aua, seda saab klotsidest ehitada, aga mis see on, ei ole tuvastanud:). Sannu on suur autodefänn, pidevalt sõidab kas mänguautodega või siis oma pealeistutava autoga ringi, saatjaks väljuhäälne "ännn, ännn, ännn." Rattasõit meeldib talle, oleme niisama sõitmas käinud, aga ka seenel ja pohlal, seal on ta ka päris asjalik. Muudkui näitab "seen, seen, päh seen." Puude lappimises on ta täiesti asendamatu abimees: aitab puud hunnikust kärule panna, siis annab kärust emmele või paneb ise riita, kui ulatab, vahepeal peab muidugi käruga ka sõitma. Ja et kiiremini saaks, siis veab veel oma traktoriga ka. Kartuleid aitasid poisid ka võtta. Kuna me ajasime põkaga vaod enne lahti, siis nad muudkui korjasid kartuleid ära, mina vaatasin, et minu vaol polegi kartuleid:)
Üldiselt, kui poisid just mänguasjade pärast ei riidle, mida juhtub päris tihti, siis nad saavad omaette päris hästi mängitud, aeg-ajalt leidub häid hetki, kui ei pane tähelegi, et meil lapsed ka on:)