Heh, mis mina avastasin. Vahetasin oma blogi aadressi trükkides omavahel ära 2 tähte ja sattusin hoopiski siia:)

Tagasi Saaremaal ehk lapsepõlve radadel

Viimane Saaremaale sõit oli ikka täie ette, praamisabasse jäime seisma täpselt Virtsu sildi alla. Ekstrapikk saba tekkis peale tavapärase reede veel pikema nädalavahetuse pärast, aga ennekõike vist seetõttu, et Viire ei sõitnud tükk aega. Meie Karliga pääsesime tänu eespool olevale tuttavale 2-tunnise ooteajaga, issil läks 4 tundi. Kusjuures mandril me polegi enne järjekorras seisnud, vähemalt mitte väljaspool sadama territooriumit. Pilt siis Karlist järjekorras. Kusjuures ta pidas end pika ja väsitava päeva kohta väga tublisti üleval.

Aga nüüd siis oleme Saaremaal. Päriseks. Kahju on ikka natuke teid mandrile maha jätta, aga tundub, et otsus oli õige, sest hea kerge on olla. Ja te võite meile alati külla tulla, öömaja saab alati.

Täna saime lausa fantastilise ilma osaliseks. Ja see tuli ära kasutada. Nii et Karl sai päris esimest korda merre, emme sel aastal esimest korda (22. augustil!!!).

Vesi oli värskendavalt jahe ja millimallikaid jätkus meiegi randa. Mitte just gigamallika jagu, aga paari megamallika jagu küll. Kusjuures vanasti, kui ma veel noor olin, ma küll nii palju millimallikaid ei mäleta. Neid juhtus väga harva meie randa. Kas ka märk kliima soojenemisest?

Ujumise ajal tuli nii palju nostalgilisi mälestusi meelde. Lapsepõlve suved me praktiliselt meres veetsimegi. Vaevalt saime koju ja trikood kuivama, kui juba oli jälle minek. Kusjuures minul ei olnud tol ajal ilusat sünteetilist ujumiskostüümi nagu mu Tallinna sõbrannal, vaid puuvillane, mis tähendas, et see tuli tihti üsna märjana jälle selga tõmmata. Prrr... Meil olid oma kivid ja oma ujumiskohad. Rannajoon on aga nii palju muutunud, et oma Istekivi, kus kunagi jalgu sai pestud, ma enam ei leidnudki. Punane kivi, meie lemmikujumiskoht meres, on alles. Oi, kuidas ma tahtsin sinna minna, kui ma ujuda veel ei osanud ja jalad piisavalt põhja ka ei ulatunud. See aga ei ole muutunud, et ujumiseks piisavalt sügavasse vette jõudmiseks tuleb pikalt kõmpida.

Aga reedel olen ootamatult pulma kutsutud!

Viimased nädalad Tartus

Väike ülevaade sellest, mis me siin siis korda oleme saatnud.

Mänguväljakul käinud palju, isegi mitu korda päevas vahel.

Mänguasjamuuseumis käisime. Kuigi väljapanekut vaatasin suht kiiruga, enamus aega kulus mängutoas, soovitan ka teistele. Nii lapsepõlvenostalgia mõttes. Eriti meeldisid nukumajad mulle. Miniatuursed väga tõetruud esemed.

Elvas Verevi rannas sai peesitatud ja sel aastal ka esimest korda ujumas käidud (kui modellid pole pildi avaldamisega nõus, siis andke teada).

Ning Leigo järve ääres kontserdil käidud. Unistaja poolt kirjeldatud Leigo tee nägi välja selline:

Kuid kontsert Rujaleidjatega ja õhtune järv olid seda teed väärt (Liisi Koiksoni oleks tahtnud ikkagi ka kuulda). Huvitav on see, et olen nüüd kuulnud Ruja laule nii Superstaari Taavi kui ka Jassi Sahharovi, Chalisi, Hedvig Hansoni jt esituses, Ruja enda esituses aga vaid paari laulu. (kahjuks paremat pilti ei osanud teha, see tulede, vee ja helide mäng oli kokku ikka fantastiline)

Eloga kohtusime, on teine täitsa inimese nägu, istub ja roomab ja ajab püsti.

Käisime ka Mailastega hüvasti jätmas Elva lasteaia mänguväljakul, kus tehtud pilte võib näha siin. Väga tore oli. Järgmisel suvel lubati meile Saaremaale külla tulla.

Ongi lühidalt kõik. Lisaks oleme koristanud ja asju pakkinud, mõlemad tegevused koos Karliga on suht mõttetud, kuna asjad loobitakse vastalt laiali ja kapp on jälle näpujälgi täis. Oleme ka palju Tartus lihtsalt ringi jalutanud ja nostalgitsenud, st mina, Karlil pole veel põhjust. Ilus oli, aga otsa sai. Kohtumiseni Saaremaal!

Linnavurled

Viimaseid nädalaid siis Tartus. Ja just nüüd läks suveks, kui meie enam mereääres peesitada ei saa. Nii et kes meid veel näha tahab Tartus, on oodatud külla või kutsuge meid külla:)

Pildid, mis Pireti ja Mattise suurejoonelisel sünnipäevapeol minu fotokasse olid sattunud (enamus mitte minu tehtud), on üles pandud siia (uus aadress, kuna selgus, et eelmine album on täis). Kusjuures millegipärast pole ühegi pildi peal sünnipäevalapsi endid.