Meie pere pesapuu

23. jaanuar 2014

23.01.2014 - 26. elupäev

Täna sai lõplikult otsustatud peas idanenud mõte, et võiks reedel-laupäeval kodus ära käia. Nii et osa päevast möödus selleks ettevalmistusi tehes. Kasparile viisin külmutatud piima ja Liisale sai veel värsket piima tavalisse külmikusse pandud. Muidu pidid nad värsket piima hoidma 24 tundi, aga kui ema on kodus, siis 3 päeva. No kui puudu peaks tulema, siis mul on sügavkülmas tagavara küll.
Liisa arst ütles, et Liisa veresuhkru tasemed on normis olnud. Ja järgmisel teisipäeval, so nende 1-kuusel sünnipäeval peaks tulema silmaarst ja Liisa silmi esimest korda kontrollima. Kasparile peaks ka seda tegema, aga ta ei teadnud, kuidas seal osakonnas asi käib. Siin on vist mingid erimeelsused osakondade vahel. Sest Liisa arst jälle ei saanud aru, miks nad Kasparit alla ei taha saata:)
Küsisin täna Liisa arstilt ka, et kuidas selle känguruga õigupoolest on, et kui kaua ikka võiks ja peaks. Tema arvas esiteks, et ka kuvöösis nad vahetavad titade asendit iga 2-3 tunni tagant ja teiseks, et ega ema ka jaksa 3 või 4 tundi ühes asendis olla. Et 1 tund on tõesti miinimum ja 2 tundi oleks paras tema arvates. Hommikupoole istusin siis Liisaga üle pika aja kängurus, u 1,5 tundi, millegipärast oli tänane õde teda eriti varmas tagasi panema. Ja millegipärast kipub Liisa mul süles üle soojenema.
Kella 12 ajal käisin Kasparile piima viimas ja pai tegemas. Minu sealoleku ajal ajas ta piima välja. Noh, ka suured titad ikka teevad seda vahel, aga mind tegi see murelikuks. Arst siiski arvas, et see on normaalne ja on ikkagi gaasidest tekitatud. Pärast lõunasööki võtsin siis paar tundi, et Kaspariga istuda. Lõpuks ta vist ise väsis ära, sest masin hakkas madala hapnikutaseme pärast piiksuma. 
Täna jälle õue ei jõudnud, kuigi ilm paistis aknast imeilus.
Minu palatikaaslane kolis koos lapsega 3. korrusele. Ja Saare neiu, kes paar esimest päeva Liisaga samas palatis oli, saab laupäeval juba koju. 
Liisa kaalus 1054 ja Kaspar 896 g. 
Homme lähen siis koju suuri mehi kallistama. Pole peaaegu kuu aega oma suuremaid lapsi kallistada-musitada saanud. Ja koerale pai teha. Ja kodu näha. Homme ilmselt sissekannet ei tule. Laupäeva õhtuks olen juba tagasi, siis on vast jälle midagi kirjutada.  

1 kommentaar:

kõige laisem laiskloom ütles ...

see süles üle soojenemine ei ole ju ainult imetillukeste häda :) ka suurematel on soe, LB siiani muutub pikalt mu süles või kaisus väga tuliseks :)