Meie pere pesapuu

25. detsember 2013

Tiku ja Taku seiklused pealinnas - eellugu

Mõtlesin juba tegelikult varemgi, et peaks sellele blogile elu sisse puhuma uuesti, kuna elus on suured muutused tulemas ja võib-olla tahavad teisedki sellest osa saada. See aeg jõudis kahjuks oodatust varem kätte ja nii ma siis kirjutangi jälle. Hoiatan ette, et mõned järgmised postitused võivad meditsiinilised üsna avameelsed olla, seega nõrganärvilised, olge hoiatatud:)
Et alustada päris algusest, siis sellest, et ühel päeval tundsime, et meie peres võiks olla veel üks pesamuna. Ühel kaunil juulikuu päeval näitas test kahte triipu, mis tegi meid väga õnnelikuks. Aga see polnud veel kõik! Kui esimeses ultrahelis vaadati, et tita süda lööb ja kõik on korras, siis suur oli meie üllatus, kui teises ultrahelis öeldi, et ootame kaksikuid! Selle mõttega harjumine võttis omajagu aega:) Kolmandas ultrahelis lubati, et üks kaksikutest on kindlasti poiss ja kuigi teine end päris hästi ei näidanud, arvas arst, et ta võiks olla tüdruk. Kuna me päris kindlad polnud ja nimesid välja mõtlema veel ei hakanud, siis hakkasime neid kutsuma Tikuks ja Takuks.
Ootusaeg möödus mõnusalt ja üllatavalt kergelt, kuni 25. detsembri õhtuni..

Kommentaare ei ole: