Meie pere pesapuu

10. aprill 2012

Riisumine ja röövimine

Juba sellest ajast, kui lumi märtsis sulama hakkas, olen ma kannatamatult mööda õuet käinud, et äkki saaks kusagil riisuda või midagigi teha. Kuid siis oli liiga märg, vee seest ju ei riisu. Just siis, kui maa hakkas piisavalt ära kuivama, tuli uus lumi ja siis veel üks lumi. Eile õhtul käisin ka tiiru mööda õuet. Ilus ilm ja käed sügelevad, tahaks juba midagi teha. Vaatasin õunapuid, võiks ju sealt oksi maha võtta, aga ei viitsi ju paari oksakese pärast redelit vedama hakata. Ja peaks enne natuke raamatust tudeerima, mida täpsemalt lõigata. Lõpuks ikka vaatasin, et pool õuet on enam-vähem kuiv ja lumevaba, sain sealt oksarisu kokku hakata riisuma. Uskumatu, milline rõõm see kevadine riisumine on! Sügisel ei viitsinud kuidagi lehti kokku ajada, hirmsasti tüütas ära, aga nüüd on kevadõhtul õues toimetamine ilmatu mõnus. Linnud laulavad, sookured hõikavad, kevad lõhnab.

1 kommentaar:

V. ütles ...

Palju õnne, aastase vaikuse puhul ;)