Meie pere pesapuu

26. märts 2014

26.03.2014 - 88. elupäev

Nagu kiuste hakkas Kaspar öösel söömisega streikima. Esiteks muidugi magas liiga kaua, ju ta oli pikast üleval olemisest väsinud. Aga ta ei söönud siis eriti ja järgmisel korral veel vähem. Lihtsalt magas tissi otsas ja ei aidanud krooksutamine ega kaalumine, nagu vahel varasemalt aitas. Ja päeval ka eriti ei paranenud olukord. Olin täitsa mures tema pärast. 
Arst aga arvas õnneks, et veel paanikat ei tekita ja laseme tal olla. Et ta on juba nii suur, et ühest päevast nälgimisest ei juhtu midagi hullu. Nu loodame, et ta homme paremini sööb.
Arst teatas ka natuke kurva asja: nimelt ei õnnestunud tal Liisale aju magnetuuringu aega saada varem kui neljapäevaks. Ehk et me saame alles neljapäeval koju! Aga vähemalt on see nüüd kindel kuupäev!(sülitan 3 korda üle õla igaks juhuks).
Arst võimles Liisaga natuke, kuna ta oli parasjagu üleval. Ja kiitis, et täitsa tubli on. Tõesti ta hoiab süles olles ka väga tublisti pead. Kaspari haava vaatas ka korra, sellel on niidid veel alles. Arst lohutas, et lastel kasvavad armid päris hästi välja. Pealegi armid pidid meest kaunistama:)
Üllatuslikult tuli välja, et kui muid asju arengus arvestatakse enneaegsetel korrigeeritud vanuse järgi (st sündimise ajaks loetakse sünni tähtaeg, mul siis 31. märts, seega nt 31. mail on nad korrigeeritult 2-kuused, kuigi tegelikult juba 5-kuused), siis lisasöötmist kalendaarse vanuse järgi ja u kuu aja pärast peaks neile püreesid hakkama andma! Ma ei kujuta hästi ette, kuidas see söötmine välja näeb. Aga jah, samas nende seedesüsteem on ka ju juba praegu 3 kuud töötanud ja pealegi nendele vajalike toitainete hulk jääb ka hiljem ilmselt suuremaks, kui ajalisel vastsündinul.  
Täna oli imeilus ilm ja nii läksime jälle õue. Arst meile ajalist piirangut ei pannud, nii olime täna õues tunnikese ja jalutasime pargis. Võtsin täna kaksikute vankri, kuna panin neile paksemad kombekad selga ja neil tundus ühes korvis kitsas olevat. Tegin küll jalutades täiesti tavalise näo pähe, et jalutan jah lapsevankriga pargis. Sisemiselt aga särasin õnnest ja uhkusest ja tahtsin igale ühele öelda, et kas te ikka näete, et mul on kaksikud:) Pargis nägin muuseas oravat, nii asjalikult toimetas hästi lähedal. Kodus metsas ma küll oravat nii lähedalt ei näeks:)
Liisa söömised: 54, 62, 42, 66, 66, 52, 72.
Kaspar söömised: 38, 12, 46, 14, 38, 50, 28.
Liisa kaalus täna 2626 (+48) ja Kaspar ei olnud ka üllatuslikult alla võtnud, kaalus 2512 (+14) g. 
Õhtusöögiks oli minu siinse köögi kõige "lemmikum" söök: piimatatrasupp. Seekord ma ei hakanud proovimagi, õnneks külmkapis veel ühte-teist leidus. 


2 kommentaari:

Unknown ütles ...

Hoiame pöialt, et neljapäev oleks Teie kõigi päev.

kõige laisem laiskloom ütles ...

mina hoian ka pöialt. ja piimatatrasupp on ikka eriti kole leiutis, jakk..